Gorizontõ Estonii 2017 tutvustab Eesti loodusuurijaid
Venekeelse artiklikogumiku Gorizontõ Estonii äsja ilmunud 2017. aasta number on pühendatud looduse uurimisele Eestimaal kolme viimase sajandi vältel. Vaatluse all on siin tegutsenud maailmakuulsad loodusteadlased, nende elu, teadustöö ja avastused, ülikooli ja teaduslike instituutidega seotud uurimisjaamad, seltsid ja ühingud ning praegu Eestis tegutsevad teaduse tippkeskused.
Kogumiku käsitlus algab aastaga 1853, kui Tartus asutati loodusuurijate selts. Seltsi liikmetest on kogumikku tutvustamiseks valitud 19. ja 20. sajandi suurkujud Edmund Russow, Wilhelm Petersen, Jakob von Uexküll ja Karl Reinhold Kupffer. Eesti teaduse plahvatusliku arengu ajast 20. sajandil on kogumikus juttu Teodor Lippmaast, Johannes Piiperist, Heinrich Riikojast, Hugo Kahost ja Viktor Masingust, samuti on kõne all tol ajal loodud bioloogiajaamad, teaduslik töö, õpetamine, loodushoid jm. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti kuulsaima maavara põlevkivi uurimisele. Kogumiku viimased artiklid käsitlevad Eesti loodusteaduste praegusi tippkeskusi FIBIR, ENVIRON ja EcolChange.
Artiklikogumikku Gorizontõ Estonii on alates 2003. aastast ilmunud kaksteist numbrit. Selle väljaandmist toetab KIK. Vaata lähemalt www.loodusajakiri.ee/valjaanded/gorizonto-estonii.
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
20.-22. aprillil Maamessil Tartus
leiate mittetulundusühingu Loodusajakiri B-hallist ehk aiandushallist boksist nr 17 (vt lisatud skeemi). Võimalik on soetada ajakirju ja raamatuid, loodusteemalisi lauamänge, värviraamatuid ja rinnamärke. Ajakirju saab aastaks tellida soodsa messihinnaga.
Kes Maamessile ei jõua, võib messihinnaga tellimuse vormistada kuni 30. aprillini võrgupaigas www.loodusajakiri.ee/maamess. 12 kuu tellimuse soodushinnad on Eesti Loodusel 24 eurot (tavahind 36 eurot), Horisondil 15 eurot (tavahind 25 eurot) ja Eesti Metsal 8 eurot (tavahind 12 eurot)
Fotomälestus saate salvestuselt (vasakult): Toomas Kukk, Piret Kriivan ja Eerik Leibak (foto: vikerraadio.err.ee)
Keelesaated taime- ja linnunimetustest
olid Vikerraadio kavas kahel järjestikusel pühapäeval, 9. ja 16. aprillil. Märtsikuise keelepäeva aegu aasta keeleteo konkursil esile tõstetud saate toimetaja Piret Kriivan küsitles Eesti Looduse peatoimetajat, eestikeelsete taimenimede komisjoni liiget botaanik Toomas Kukke ja eestikeelsete linnunimetuste komisjoni liiget Eerik Leibakut.
Saateid saab järelkuulata Vikerraadio veebist vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine.
Alanud on Eesti Looduse lugejamängu viimane voor
ETV "Osooni" saates peetav Eesti Looduse lugejamäng on jõudnud viimase, kaheksanda vooruni. Kutsume selles osalema kõiki Eesti looduse huvilisi, sest kasvõi ühest voorust osa võtnute vahel läheb loosi mitu head auhinda.
Viimase vooru küsimus on esitatud 10. aprilli "Osoonis", mida saab järelvaadata võrgupaigas http://etv.err.ee/v/78409f78-33d4-4be3-8540-b69888e8836f. Küsimus käib Eesti Looduse aprillinumbri kohta. Ajakirja saab soetada kaupluste ajakirjanduslettidelt, Eesti Looduse toimetusest (Tartus Veski 4) ja digiväljaandena meie e-poest http://e-pood.horisont.ee/e-ajakirjad.
Kaheksanda küsimuse vastust ootame hiljemalt 29. aprillil aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga: Eesti Looduse toimetus, Veski 4, 51005 Tartu.
Eesti Looduse lugejamängu peaauhindade saajad selguvad 8. mai "Osoonis". Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb loosi Eesti Looduse aastatellimus ja kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal, samuti loosime kõigi osalejate vahel välja "Koržetsi suure kalaraamatu". Loe lugejamängu kohta ka teemalehelt http://www.loodusajakiri.ee/osale-eesti-looduse-lugejamangus.
Kristiina Viiron (foto: Facebook)
Loodusajakiri Kukus: Eesti Mets ja antibiootikud
Iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" tutvustame sel nädalal ajakirja Eesti Mets aasta esimest numbrit. Peatoimetaja Kristiina Viiron räägib numbri põhilistest kirjutistest, millest suurem osa on ühel või teisel moel seotud praegu Eestis kuuma teemaga: kuidas hoida tulevikumetsa. Ent veidi tuleb juttu ka muudel ajakirjas käsitletud teemadel.
Kahel järgmisel nädalal pajatavad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson ja doktorant Ülar Allas antibiootikutest, mis on Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneteema ja millest tuleb juttu ka ajakirja järgmises numbris.
Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. "Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).
EESTI SÕNUMEID
Allikas: Eesti Looduse arhiiv
Rail Balticu rajamine uuele otsetrassile on läbi mõtlemata otsus!
Sellise pealkirjaga avalduse tegi 11. märtsil Eesti Rooma klubi.
Avaldus on ajendatud asjaolust, et "3. märtsil 2017 saatis minister Kadri Simson kooskõlastusringile Rail Balticu (RB) uue otsetrassina arendamise valitsuste vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, taotledes selle menetlemist kiirkorras. Ilmne on valitsuse kavatsus ratifitseerida leping veel enne, kui valmivad tasuvusuuring ja Riigikontrolli audit projekti senise kulgemise hindamiseks". Meenutatakse, et nii Eesti Rooma klubi kui ka paljud kodanikud ja kodanikuühendused on korduvalt esitanud küsimusi nii Rail Balticu üldise kontseptsiooni kui ka selle mitmete aspektide kohta, ning tuuakse esile põhilised vastuoksused. Kinnitatakse, et Eesti Rooma klubi "peab lubamatuks sellist voluntaristlikku riigivastutuse väärkasutust Eestile elutähtsate otsuste langetamisel. Eesti ja Euroopa Liidu kodanikena nõuame protsessi kohest peatamist, kuni on saadud selged ja ammendavad vastused, mis hajutaksid kahtluse avaliku raha kasutamisest ulatusliku sotsiaalmajandusliku ja keskkonnakahju tekitamiseks".
Lõpuks on avalduses märgitud, et kui Riigikogu kokkuleppe ratifitseerib, kasutab Eesti Rooma klubi Århusi konventsiooniga antud õigust pöörduda kohtusse, et sundida riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi.
Avalduse täisteksti saab lugeda Eesti Rooma klubi veebilehelt https://roomaklubi.wordpress.com.
Eesti Rooma klubi / Uudistaja
Chikungunya viirusega nakatunu lööve (foto: Wikimedia)
Tartu viroloogid on loonud ohtliku troopikahaiguse vastu katsevaktsiini
TÜ teadlased töötavad koos rahvusvaheliste spetsialistidega loomkatsetes erakordselt häid tulemusi näidanud proovivaktsiini kallal, mis võib tulevikus päästa ohtliku Chikungunya viirusega nakatumise eest.
Chikungunya ja Zika viirus pärinevad samast piirkonnast ja levivad samade sääskedega. Ka sümptomid, mida mõlemad viirused esile kutsuvad, on sarnased: kõrge palavik, tugev peavalu ja äge nahalööve. Kuigi Chikungunya viiruspalavik ei äratanud inimestes kaua aega suuremat huvi, peetakse 2005. aastal ulatuslikult levima hakanud Chikungunyat meditsiiniliselt kõige olulisemaks alfaviiruseks maailmas ja tema põhjustatud palavik on rängem viirushaigus kui Zika viiruse põhjustatud vaevused. Inimest, kes nakatub Chikungunya viirusega, võib oodata vähemalt paar-kolm nädalat haiglat ja hiljem mitu aastat ränka liigesevalu. Eeskätt tabab liigesepõletik randme-, sõrme-, põlve-, hüppe- ja muid jäsemeliigeseid.
TÜ viroloogidel on õnnestunud koostöös Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Austraalia ja Singapuri teadlastega luua üks vähestest Chikungunya viiruse vastastest katsevaktsiinidest, mille eelkliinilistes katsetes hiirte ja ahvidega on saadud erakordselt häid tulemusi. Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits loodab, et Austria ravimifirma Valneva, kellel on loodud preparaadi vastu suur huvi, alustab kliiniliste katsetega.
Loe täpsemalt portaalist ERR Novaator http://bit.ly/2obd32C.
TÜ/Uudistaja
Leedu disaineri Justas Petrulise kujundatud münt (allikas: Eesti Pank)
Balti riikide juubelimündi kujundusvõistluse on võitnud leedulane
6. aprillil lõppes Balti riikide 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose mündi kujunduse rahvahääletus. 30% häältest - 4277 häält 14 302st - kogus kavand, millel on kujutatud Balti riikide ühist minevikku, olevikku ja tulevikku ühe palmikuna. Võidutöö autor on noor Leedu disainer Justas Petrulis, kes varem ei olnud münte kujundanud.
Võidutöö järgi vermitakse Eestis, Lätis ja Leedus kaheeurone münt. Kavandil olev sõna "Baltics" asendatakse mündil selle välja andnud riigi omakeelse nimega: Eesti, Latvija või Lietuva. Enne mündi vermimist kooskõlastatakse kujunduskavand riikide ja Euroopa Liidu tasandil.
Võistlusel osales anonüümselt kuus kujunduskavandit, igast riigist kaks. Eestit esindasid Mall Nukke kavand "Kolmkäsi" ning Liina Lõõbase ja Kristo Kooskora "Kolm mändi".
Internetihääletusest võttis kahe nädala jooksul osa 14 302 inimest, peale Euroopa riikide ka Jaapanist, Austraaliast, Argentinast, Kanadast, Marokost, Indiast ja Ameerika Ühendriikidest. Enamik ehk 93% hääletajaid oli pärit Balti riikidest: 36% häältest tuli Eestist, 32% Lätist ja 25% Leedust.
Auhinnaloosis osaleda soovinud hääletajate vahel loositi välja sada auhinda: Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose mündi mündikaarti. Võitjate nimed on avaldatud veebilehel baltimunt.eu.
Eesti, Läti ja Leedu keskpank annavad ühise kujundusega kaheeurose mälestusmündi välja 2018. aasta alguses. Münt kehtib maksevahendina kogu euroalal. Eesti Panga emiteeritava mündi maksimumtiraaž on 500 000. Ühtlasi jõuavad 2018. aasta alguses ringlusse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kaheeurone erikujundusega münt ning kuld- ja hõbemünt.
Eesti Pank / Uudistaja
Puhatu soost paistavad Eesti SEJ korstnad (foto: Meelis Leivits / Keskkonnaagentuur)
Kes kaovad Eesti soodest?
Keskkonnaagentuuri korraldatud haudelindude koosluste seire järgi on madalsoode haudelindude koosluses vähemaks jäänud märgadele ja lagedatele madalsoodele iseloomulikke liike, ent lisandunud on põõsastike- ning puistulembeseid liike.
Puhatu soostik oli enne põlevkivi avakaevandamise alustamist Viivikonna, Sirgala ja Narva karjäärides Eesti suurim soostik (57 000 ha). Nüüdseks on Puhatu soostikust ligikaudu pool hävinud. Säilinud on veel Puhatu looduskaitseala (12 000 ha) koosseisus olevad rabad ning siirdesood ja Agusalu looduskaitseala (11 000 ha) koosseisus olevad sood.
Eelmine täielik ülevaade Puhatu soode haudelindudest pärineb 1996. aastast. Selle aja jooksul on linnukooslusest peaaegu kadunud lagesoodele iseloomulikud kahlaja- (nt kiivitaja, punajalg-tilder, väikekoovitaja, suurkoovitaja) ja värvuliseliigid (nt põldlõoke, sookiur). Puistulembeste liikide osakaal (nt metskiur, metsvint, salu-lehelind) on suurenenud plahvatuslikult. Eriti tugev on puistumise mõju Puhatu põhjaosas, Mustaladva rabas, mis piirneb vahetult Narva karjääriga. Puhatu soode põhiprobleem on veepuudus, mida põhjustab suure tõenäosusega Narva karjääri depressioonilehter.
Kakskümmend aastat tagasi hinnati, et Puhatu soostikus elutseb pool rabapüü asurkonnast, kuid praegusel ajal puuduvad kindlad leiuandmed väljaspool Alutaguse maastikurajooni. Puhatu soostikus elutseb praegu hinnanguliselt 10 paari rabapüüsid. Kakskümmend aastat tagasi hinnati selleks arvuks 50-60 paari, s.t arvukus on kahanenud üle kolme protsendi aastas. Hoolimata sellest, et rabapüü elupaigad on Eestis üsna hästi kaitstud, on rabapüü leviku taandumine tõenäoliselt seotud kliimamuutustega. Peale sagedamate soojade ja lumeta talvede on Puhatu rabapüüde arvukuse allakäigu põhjus elupaikade metsastumine.
Rabapüüst paremini on läinud Puhatu soode servades elutsevatel metsistel. Keskkonnaagentuuri korraldatud metsise mängude seire käigus tehti kindlaks mitme uue mängu asukohad ning viimase metsisekukkede arvukushinnangu järgi on Puhatu linnualal 30-40 kukke. Varem, 1996. a, on metsisekukkede arvukuseks hinnatud 40-50 isendit. Üleriigilist metsise arvukuse langust arvestades (ligi 2% aastas 20 aasta kohta) on metsise arvukus Puhatus püsinud stabiilsemana.
Vt aruannet http://bit.ly/2osYVmp.
Keskkonnaagentuur/Uudistaja
Kõige suurem abi hülgepoegadele on nad rahule jätta
Käes on igakevadine hülgepoegade emast võõrutamise aeg. Rannal pikutavad hülgepojad üldjuhul inimeste abi ja sekkumist ei vaja, välja arvatud juhul, kui nad on vigastatud või kogemata sattunud veekogust liiga kaugele.
Eesti loomakaitse seltsi (ELS) infotelefonilt on küsitud, kas abituna näivatele hülgepoegadele oleks vaja appi tõtata. ELS pöördus ökoloog Mart Jüssi poole, kes ei soovita hülgepojale liigset tähelepanu osutada, aga oma koerad tuleks hoida rihma otsas, et nemadki hüljest segama ei pääseks. "Juhul, kui hüljes on avalikus kohas, näiteks ranna-alal, kus on palju jalutajaid, tasuks talle ettevaatlikult läheneda ning ta tagasi vette suunata. Kui hüljes on aga varjulises kohas, kus teda midagi ei ohusta, tuleb ta rahule jätta," lisab Jüssi.
Tasub meeles pidada, et hülgepojad on kiskjad ja end ohustatuna tundes võivad nad enesekaitseks hammustada. Üldjuhul paraneb hülgehammustus kaua aega.
Hülgepoegadele on praegune aastaaeg esimene harjutus eluks: nad õpivad tasapisi ilma emata toime tulema. Märtsi lõpp ja aprilli algus on aeg, mil hülgepojad saavad iseseisvaks ning hakkavad elupaika otsima ja nii nad randa satuvadki.
Ent kui leidja märkab hüljest olukorras, mis võib looma elu ohustada, näiteks asulas, sõidutee lähedal vms, soovitab ELS teatada leitud hülgest kohe keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Niimoodi jõuab info spetsialistideni, kes olukorda hindavad ja oskavad asjatundlikult edasi tegutseda. Samale numbrile tuleks helistada ka siis, kui hülgel on silmnähtavad vigastused, näiteks kui ta on koertelt pureda saanud.
Eesti loomakaitse selts / Uudistaja
Foto: www.eramets.ee
Erametsades istutatakse üha rohkem puid
Keskühistu Eramets, Eesti erametsaliidu ja erametsakeskuse ühine pressiteade 10. aprillist kinnitab, et prognooside järgi läheneb tänavu erametsadesse istutatavate puude arv 10 miljonile; sel aastal on istutustööd alanud erakordselt vara.
Mullu istutati keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Tänavu võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, aga muret teeb kodumaise istutusmaterjali nappus. Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ja pakkuda stabiilset nõudlust kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud.
Metsaistutuse mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus. Selle mõju ja metsaühistute hea töö metsaomanike teavitaja ja taimede vahendajana hakkab hästi silma just väikemetsaomanike kinnistutel.
Need, kes soovivad ise näpud metsamullaseks teha, saavad aprilli lõpus ja mai alguses kogu Eestis osaleda metsaühistute korraldatavatel metsaistutuspäevadel, kus selgitatakse metsade kasvamist ja pannakse koos algus uuele metsapõlvkonnale. Lisainfot ja registreeruda saab erametsaportaalis www.eramets.ee.
www.eramets.ee/Uudistaja
Allikas: www.ut.ee
Eesti ja Läti kosmosetehnoloogia arendajad ühendavad jõud
Märtsi lõpus sai alguse ligi kolm aastat vältav kahe riigi ühisprojekt SpaceTEM, millega edendatakse Eesti ja Läti kosmosevaldkonna arengut.
Üle poole miljoni euro maksva projekti SpaceTEM eesmärk on koolitada järgmise põlvkonna kosmoseteaduse ettevõtjaid. SpaceTEM annab noortele võimaluse lüüa käed külge kosmosetehnoloogiaga tegelevates ettevõtetes ja ühtaegu saada tugev juhikogemus.
SpaceTEMi raames korraldatakse hulk üritusi: töötube, koolitusi, laagreid ja häkatone. Samuti arutletakse Eesti ja Läti kosmosepoliitika üle ja soovitakse parandada ühiskonna teadlikkust kosmosetehnoloogia vallas. Näiteks külastavad ESTCube'i liikmed Eesti ja Läti koole ning selgitavad seminaril ajakirjanikele, kuidas kajastada kosmoseteemalisi uudiseid.
Peale ESTCub'i osalevad Eestist projektis Tartu observatoorium, Tartu ülikool ja sTARTUp HUB. Läti partnerid on Läti ülikool, Ventspilsi kõrgkool, Ventspilsi rohelise ja targa energia klaster ja Heliocentric Technologies Latvia. Projekti rahastab Euroopa regionaalarengu fondi Eesti-Läti programm.
TÜ/Uudistaja
Allikas: www.eoy.ee
Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja aasta esimese numbri
pikemad artiklid käsitlevad aastatel 2015-2016 tehtud linnualade inventuure, suvise aialinnupäeviku ja talvise aialinnuvaatluse tulemusi, Eesti tuvisid ja nende eristamist ning metsapoliitikat. Lühemates kirjutistes on kõne all huvitav kassikaku pesaleid, tänavuse aasta pesakaamerad, uus lindude kaugloendamise võimalus ja kaldapääsukeste uuring. Lehest leiab ka nuputamisülesande, ülevaate saabuvatest sündmustest jm.
Eesti ornitoloogiaühing on alates 2009. aastast andnud Tiirutajat välja neli korda aastas. Paberlehte saavad tasuta ornitoloogiaühingu ja linnuklubide liikmed, looduskeskused, keskkonnaasutused jt. Lehte saab lugeda ka EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
EOÜ/Uudistaja
Õitsev öökuninganna (foto: Tartu loodusmaja)
Tartu loodusmaja talveaia öökuninganna
puhkes õide 11. aprilli hilisõhtul. Seda, millal öökuninganna õis täpselt avaneb, on raske aegsasti ennustada. Tol õhtul kella kaheksa paiku oli siiski selge, et veel üht ööd kinnine õienupp enam vastu ei pea. Seetõttu oli loodusmaja talveaed lahti hilisõhtul 22-23 ning kõik huvilised, kes olid öökuningannast Facebooki vahendusel teada saanud, said tulla kaunitari imetlema.
Öökuninganna ehk suureõieline kuukaktus ( Selenicereus grandiflorus) on kaktuste seas üks legendaarsemaid. Õieilu jätkub öökuningannal paraku üürikeseks: juba järgmiseks hommikuks on imeilus õis närbunud.
On lootust, et loodusmaja öökuninganna avab sel kevadel veel nii mõnegi õie. Nimelt on loodusmaja töötajad taimel kokku lugenud lausa 15 õiepunga. 15 õienuppu on lausa märgilise tähendusega, kuna 11. aprillil tähistas Tartu loodusmajas tegutsev sihtasutus Tartu keskkonnahariduse keskus oma 15. aastapäeva.
Kui lähiajal peaks mõni õitest veel avanema, korraldab loodusmaja taas lahtiste uste õhtu, et kõik huvilised saaksid õitsvat öökuningannat imetleda. Õie avanemisest teavitab loodusmaja oma Facebooki-lehe www.facebook.com/tartuloodusmaja ja kodulehe
www.tartuloodusmaja.ee kaudu.
Vt videot https://vimeo.com/213061621.
Tartu loodusmaja / Uudistaja
TASUB OSALEDA
"Ühisvara uus tulemine - arengusuunistest tulemusteni"
on 10.-11. mail Tallinnas peetav maapõuekonverents, mille korraldavad keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooliga.
Konverentsi esimesel päeval tutvustatakse visioonidokumendi "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" arengusuundadest lähtuvaid samme, mille siht on tagada, et maapõue ja loodusvarasid uuritakse ja kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel. Ürituse juhatavad sisse ministrid Marko Pomerants ja Kadri Simson, sõna saavad Eesti ja välisriikide eksperdid.
Konverentsi teisel päeval tutvustatakse valdkondlikku teadus- ja arendustööd. Põhirõhk on Eesti ülikoolide tegevustel, kuid kavas on tuua näiteid ka muu maailma kohta. Konverentsi juht on Arp Müller.
Konverents peetakse Tallinna Kultuurikatlas Black Boxi saalis (Põhja pst 27a). Registreeruda saab kuni 2. maini võrgupaigas http://bit.ly/2nNhODd.
Vt http://www.envir.ee/et/maapoue-konverents-2017.
Foto: www.hooandja.ee/projekt/aita-konnad-ule-tee
Aidake konni ja andke hoogu konnaaitajaile!
Kuni 10. maini saab Hooandja leheküljel toetada ELFi konnade aitamise aktsiooni, vt http://www.hooandja.ee/projekt/aita-konnad-ule-tee.
Samuti on ikka oodatud vabatahtlikud, kes lööksid kaasa ELFi traditsioonilises aktsioonis "Konnad teel(t)". Üksiti palutakse autojuhtidel olla tähelepanelik peamiselt hilisõhtuse rände ajal nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes ja võimaluse korral vältida konnade hulgirände teelõike, sest kahepaiksete kevadränne on alanud tavapärasest varem: mitmel pool Eestis on juba nähtud liikumas sadu konni. Paraku läks vahepeal uuesti külmaks, sestap kulgeb ränne ilmselt lainetena.
Tänavu peetakse talguid vähemalt 15 kohas. Kõik, kes soovivad talgutel kaasa lüüa, võivad liituda konnad.elfond.ee veebilehel konnatalguliste listiga või "Konnad teel" Facebooki-lehega, kus suurematest talgutest jooksvalt teada antakse.
Aktsiooni "Konnad teel(t)" on korraldatud Eestimaa looduse fondi eestvõttel, tänavune üritus on juba kuues. Varasematel aastatel on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 73 000 kahepaikse.
Noore looduskaitsja märk (allikas: www.envir.ee)
Noore looduskaitsja märgi kandidaate
saab keskkonnaministeeriumile esitada kuni 8. maini. Aastas antakse välja kuni 30 märki.
Noore looduskaitsja märgiga tunnustatakse loodushuvilisi kuni 26-aastasi noori, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse võistlusel või aidanud korraldada loodusteemalisi üritusi.
Ettepanekud, kus on vabas vormis kirjeldatud kandidaadi looduskaitsetegevust ja märgitud kandidaadi vanus ning nii kandidaadi kui ka tema esitaja kontaktandmed, tuleb saata hiljemalt 8. maiks keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-posti teel keskkonnaministeerium@envir.ee.
Vt www.envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark.
Harilik käopäkk (Lathraea squamaria) (foto: BerndH)
Tänavune keskkonnaagentuuri loodusvaatluste kampaania
algas 14. aprillil ja kestab 30. septembrini. Kampaanis osalejatel tuleb tehtud liigivaatlus sisestada loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) või kanda see oma nutirakendusse.
Tänavune loodusvaatluste kampaania keskendub 22 liigile. Valikus on lähenevat vabariigi suurt juubelit silmas pidades Eestile sümboolsed liigid suitsupääsuke ja rukkilill, samuti 2017. aasta liikideks valitud metskits, sini-paelöölane, harilik muguljuur ja harilik kukeseen.
Veel on otsingunimekirjas taimedest käopäkk, harilik lõokannus, vahelmine lõokannus, harilik kuldvits ja kanada kuldvits, liblikatest koerliblikas, valgetähn-pajuliblikas ja kollatähn-pajuliblikas, seentest kahvatu kukeseen, lilla kukeseen, lehter-kukeseen ja kollakas kukeseen ning samblikest saare-rihmsamblik, männi rebasesamblik, harilik rabasamblik ja harilik varjusamblik. Vt liikide kirjeldusi http://bit.ly/2pbGIcH.
Eelmisel aastal sisestati loodusvaatluste andmebaasi rekordilised 11 000 vaatlust, sealhulgas 800 mulluse aasta kampaanialiigi vaatlust.
Allikas: www.loodusmuuseum.ee
Allikas: MTÜ Loodusajakirja uudiskiri
