Riigikogu arutas 18.04.2017 Reformierakonna algatatud seaduseelnõu, mis defineerib üheselt mõistetavalt erandjuhud, mil tohib maksumuudatuste vastu võtmise ja jõustumise vahelisest kuue kuu reeglist mööda minna.

„Maksumuudatuste vastu võtmise ja jõustumise vahele peab jääma pool aastat, kobareelnõu puhul kahenädalase etteteatamisega sotsiaalmaksu tõstes seda reeglit rikuti. Taoline valitsuse sõnamurdjalik käitumine rikkus Eesti kui stabiilse ja etteaimatava maksukeskkonnaga riigi mainet,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer.

„Riik võib kaaluda tähtajalistest lubadustest taganemist üksnes erandlikel asjaoludel, näiteks ränga majanduskriisi puhul. Valitsuse vahetus seda ei olnud. Üheselt mõistetavuse huvides on täna hääletusele tuleva seadusemuudatuse eesmärgiks kirjeldada ära ka erijuhud, mil maksumuudatusi võib teha lühema ettetatamisajaga,” lisas riigikogu liige.

Holsmer tuletas meelde, et 2015. aastal, kui kuue kuu põhimõte Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul seadusesse kirjutati, toetasid seda konsensuslikult kõik parlamendierakonnad.

„Õiguskantsler Ülle Madise on viidanud, et vastav maksukorralduse seaduse tekst ja selle seletuskiri on vastuolulised. Valitsus on teinud ettepaneku eelnõu mitte toetada põhjendusega, et tehtav täiendus oleks pigem näilise sisuga ega lisaks olemasolevale normile sisuliselt uut väärtust,” ütles rahanduskomisjoni aseesimees.

„Reformierakond on jätkuvalt seisukohal, et maksumuudatusi ei tohi teha vähema kui kuuekuulise etteteatamisajaga,” märkis Holsmer.

Kehtiva maksukorralduse seaduse järgi peab maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.

Reformierakonna algatatud eelnõu paneb paika erandlikud ja põhjendatud juhud, mil võib nimetatud tähtajast kõrvale kalduda. Nendeks on kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine ja nendega seonduvate riskide ennetamine.

Allikas: Riigikogu