Tegemist on nn Espoo aruandega, milles kirjeldatakse ja hinnatakse võimalikke piiriüleseid mõjusid, mis võivad lähtuda ühest riigist, kuid mõjutada teist riiki. Samuti on aruandes hinnatud kogu projekti üldist mõju riikides, keda see võib mõjutada. Nord Stream 2 projekti jaoks on tehtud kavandatava torujuhtme marsruudi ümbruses mitu aastat teadustöid ja uuringuid, ulatudes tehnilistest ja keskkonnaalastest uuringutest kuni riikliku ja rahvusvahelise tasandi sotsiaalsete ning sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsimiseni.

Kavandatav gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett, mistõttu on need viis riiki piiriülese keskkonnamõju hindamise (Espoo) konventsiooni mõistes nii päritoluriigid kui mõjutatavad riigid. Lisaks on mõjutatavad riigid Eesti, Läti, Leedu ja Poola, kelle vetest gaasitrass läbi minema ei hakka, kuid kellel on võimalus osaleda hindamisprotsessis. Teisisõnu saab Eesti tutvuda keskkonnamõju hindamise (KMH) materjalidega ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Päritolupooled otsustavad projektile vajalike tegevuslubade (ehitamise ja käitamise õigus) andmise üle. Kõigis viies riigis on käimas tegevuslubade taotlemine ning sellega kaasnev riigispetsiifiliste KMH aruannete ja keskkonnauuringute koostamine vastavalt riiklikele õigusaktidele. KMH läbiviimisel tuleb arvestada muu hulgas mõjutatud riikide tagasisidega, tegevuslubade andmisel omakorda KMH tulemustega.

Nord Stream 2 on kavandatav maagaasi torujuhtmesüsteem, mis suurendab transpordivõimsust Euroopasse, et täita selle piirkonna kasvavat impordivajadust. Kaks torujuhet on planeeritud kulgema Venemaa Läänemere-rannikult läbi Läänemere kuni Saksamaal Greifswaldi lähedal asuva maaletulekukohani, sealjuures suurel määral paralleelselt olemasolevate Nord Stream 1 torujuhtmetega. Kavandatud torujuhtmete (ülekandevõimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas torujuhtme kohta) kogupikkus on ligikaudu 1200 kilomeetrit ning nende prognoositud ehitamisaeg on 2018-2019.

Kõigil huvitatud osapooltel on võimalik projekti aruandega tutvuda ning esitada oma seisukohad. Aruandega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning ka ministeeriumi keskkonnakorralduse osakonnas kohapeal (Tallinn, Narva maantee 7A, kontakt: Rainer Persidski, rainer.persidski@envir.ee, 626 2973). Arvamusi, kommentaare ja ettepanekuid oodatakse 19. maini e-posti aadressil keskkonnaministeerium@envir.ee.

Aruande avalik arutelu toimub 24.05.2017 algusega kell 15.00 Keskkonnaministeeriumi (Tallinn, Narva mnt 7a) I korruse saalis.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 18.04.2017 pressiteade