Riigikogu põhiseaduskomisjoni 10. aprilli istungil esitles Vabaerakonna fraktsioon muudatust, mille eesmärk on anda valitsusele võimalus külade omavalitsustesse kuulumise küsimustes paindlikumaid lahendusi leida. Praeguse seadusandlusega on see praktiliselt võimatu, sest omavalitsused on pandud olukorda, kus praktiliselt keegi ühestki külast loobuda ei taha ega saa – ükskõik, mida kohapealsed inimesed ise sellest arvavad.

Põhiseaduskomisjon lükkas aga Vabaerakonna algatuse tagasi. „Haldusreformi käigus on ilmnenud selged vajakajäämised, ka koalitsioonisaadikud tõdevad, et külade staatuse määratlemise küsimuses on probleeme. Samas, Vabaerakonna algatuse tagasilükkamise otsusega Riigikogu lihtsalt ignoreerib neid probleeme“, vahendas põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams.

Adamsi sõnul sarnaneb haldusreformi seadus kompuutrimänguga, kus poliitikud mängivad vaid neile mõistetavate reeglite järgi, välistades elavate inimeste soove ja vajadusi.

Vabaerakonna muudatusettepaneku eesmärk on avada valitsusele võimalus tulla vastu külade taotlustele ühineda praktilisest elukorraldusest tulenevalt mõne naaberomavalitsusega. „Koalitsioon räägib vastuolulist juttu. Kiidab, kui hea on haldusreformi seadus ning kuidas valitsus teeb selles osas head tööd. Teisalt umbusaldab koalitsioon oma valitsusliikmete otsustusvabadust, kes Vabaerakonna algatuse tulemusena võiksid saada otsevolitused küladele appi tulla,“ sõnas Vabaerakonna saadik Külliki Kübarsepp. „Nad ju näevad probleeme, nagu minister Korb meile paari nädala eest poolkogemata tunnistas, aga on otsustatud haldusreformi seadust mitte mingi juhul muuta,“ lisas Kübarsepp.

Riigikogu täiskogu istungil on Vabaerakonna esitatud külade omavalitsusliku staatuse muutmise eelnõu päevakorras järgmisel kolmapäeval, 19. aprillil.

Allikas: Riigikogu uudised