"Vanarahva toimetuste järgi oli aprilli algus karjalaskeaeg. Siis lasti kari pärast pikka talve taas laudast välja niidule, metsa ja kraavipervele - sinna, kus oli värske joogivesi ja ninaesine. Kui vanarahvas oma karjamaal loomade vee äärde laskmiseks kedagi teavitama ei pidanud, siis alates aprillist 2017 tuleb igal karjatajal, kelle karja suurus on vähemalt kümme loomühikut, esitada Keskkonnaametile veekaitsevööndis karjatamise kohta teatis vast avatud infosüsteemis Veeveeb," lausus Keskkonnaameti projektiekspert Helena Vipre.

Veekaitsevööndis karjatamisel peab järgima veeseaduse nõudeid, et karjatamine ei põhjustaks kallaste erosiooni ja veekogude seisundi halvenemist.

Teatise esitamiseks on loodud Norra veemudelite projekti "Mudelite süsteemi ja töövahendi loomine mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks" raames veeinfosüsteem, mille funktsionaalsus võimaldab klientidel koostada ja esitada Keskkonnaametile veekaitsevööndis karjatamise teatist koos vajaliku kaardimaterjaliga. Teatise täpsema andmekoosseisu ja esitamise korra kehtestab keskkonnaminister 03.04.2017 määrusega nr 10 "Veekaitsevööndis karjatamise teatise andmekoosseis ja teatise esitamise kord". Kui Keskkonnaamet ei teavita teatise esitajat 14 päeva jooksul vajadusest esitatud andmeid muuta või kontrollida, võib alustada karjatamist veekaitsevööndis.

Loodud rakendus võimaldab koostada ning esitada ka vedelsõnniku laotamisplaani üle 300 loomühikuga loomapidajal, kes kasutab laudas vedelsõnnikutehnoloogiat või isikul, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut.

Infosüsteem Veeveeb on leitav Keskkonnaameti kodulehelt e-teenuste rubriigist ja aadressilt https://veeveeb.envir.ee/. Sisselogimine infosüsteemi toimub ID-kaardi või mobiil-ID abil.

Allikas: Keskkonnaameti 10.04.2017 pressiteade