Riigikogu võttis 05.04.2017 vastu valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) (347 SE).

Seadus loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Kehtiva seaduse kohaselt peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.

Muudatus loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide tegevuse jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sealhulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab ettevõtte juhtimist piiri tagant. Ettevõtjatele muutub kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik.

Seaduse poolt hääletas 77 ja vastu 6 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Riigikogu kiitis 63 poolthäälega (6 vastu, 6 erapooletut) heaks valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” (362 OE).

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 protsenti ja 2050. aastaks 80-95 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega ning kliimapoliitika põhialuste koostamisel on lähtutud nendest kokkulepetest.

Kliimapoliitika põhialustes lepitakse kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) eelnõu eesmärk on kaasajastada alaealiste töötingimusi ja võimaldada paindlikumaid töösuhteid. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid.

Muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, Tööinspektsioonilt loa taotlemist alaealisena töötamiseks, alaealiste tööaega ja igapäevast puhkeaega. Muudatused on seotud valitsusliidu aluspõhimõtetega 2016-2019, mille kohaselt kasvatatakse noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, luues täiendavaid motivatsioonimehhanisme tööandjatele ja vähendades noorte töötamisega seotud piiranguid.

Selgituses märgitakse, et koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv õigus ette ei näe. Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on eelnõu kohaselt koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud (2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas). Kehtiva õiguse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas. Samas võimaldatakse koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas õiguses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Ühtlasi kaotatakse 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisus, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Kehtiva õiguse alusel võib 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane alaealine 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Samuti kaotatakse eelnõuga ära valitsuse määrusega kehtestatud 13-16-aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. Muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane.

Eelnõuga tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas). Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9600 eurot).

Eelnõus tehti kuus muudatust. Esimese muudatusettepaneku eesmärgiks on tööinspektori eelneva nõusoleku saamine. Seletuskirjas seisab, et kehtiva töölepingu seaduse regulatsioon, mille kohaselt alla 15-aastaste laste tööle võtmisele peab eelnema tööinspektori nõusolek on igati asjakohane ning selle muutmiseks puudub vajadus ja seda ennekõike laste tervise ja ohutuse seisukohalt.

Teine muudatusettepanek ei muuda oluliselt kehtivat korda ja nõudeid alaealise töölevõtmisel. Seletuskirjas seisab, et olulisemaks muudatuseks on, et edaspidi eeldatakse tööinspektori nõusolekut praeguse eelneva kirjaliku nõusoleku asemel. Muudatusettepaneku kohaselt lisab tööandja alaealise töötaja töötamise registrisse 10 tööpäeva enne alaealise tööle asumise kuupäeva, lisades info selle kohta, et lapse tööle asumiseks on olemas tema seadusliku esindaja nõusolek, mis tingimustel laps tööle asub, kus töö tegemine toimub ja mis tööd tehakse ning kas laps on koolikohustuslik või mitte.

Kolmanda muudatusettepanekuga jäetakse eelnõust välja töölepinguseaduse § 48 valveaja regulatsiooni esialgselt kavandatud erisätted, mis oleks võimaldanud kokkuleppega töötaja igapäevase ja iganädalase puhkeaja  sätetest kõrvale kalduda. Selles osas jääb kehtima senine kord, kuniks tööturu osapooled teistsugusele kokkuleppele jõuavad.

Neljanda muudatusettepaneku puhul on tegemist tehnilise muudatusega. Viies muudatusettepanek korrigeerib tööandja vastutuse regulatsiooni koosseisuelemente alaealisega töölepingu sõlmimise korral ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamise korral tööinspektori nõusolekuta. Kuues muudatusettepanek puudutab seaduse jõustumisaega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist, Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ja Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 33 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) eelnõuga (328 SE) karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nähakse ette kohustuslik šokivangistus. Joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmise kestus viiakse paremini kooskõlla süüteo raskusega.

Eelnõuga stimuleeritakse esmakordseid rikkujaid hoiduma uutest süütegudest, luues võimaluse väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja teatud tingimustel säilitada juhtimisõiguse. Lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.

Selleks, et muuta joobeseisundis juhi kaassõitjate väärtushinnanguid ühiskonna üldise heaolu nimel, eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, nähakse ette täiendav regulatsioon nii liikluskasvatuse kui ka sõitja suhtumise osas. Eelnõuga sätestatakse täiendav kuriteokoosseis, kui raske liiklusõnnetuse põhjustanud juht sündmuskohalt põgeneb.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist, Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist, Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu teine lugemine katkestada.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. aprill 2017 kell 16.00.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201704051400

Allikas: Riigikogu uudised