Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Laine Randjärve, Maris Lauri, Kalle Laaneti, Lauri Luige, Meelis Mälbergi, Kalle Pallingu, Hanno Pevkuri, Kristen Michali, Yoko Alenderi, Urve Tiiduse, Terje Trei ja Heidy Purga 22. veebruaril esitatud arupärimisele maavalitsuste hariduskorralduslike ülesannete võimaliku üleandmise kohta (nr 323).
Arupärijad viitasid asjaolule, et valitsus on otsustanud maavalitsuste likvideerimise tähtajaks määrata tuleva aasta 1. jaanuari. Samas puuduvad detailsed regulatsioonid ja üleminekuplaanid kõigi vajalike maavalitsuse funktsioonide sujuvaks üleminekuks. Kõiki vajalikke hariduskorralduslikke ülesandeid, mida hetkel täidavad maavalitsuse haridusosakonnad pole suudetud kaardistada ning asjaomastele partneritele ja osapooltele pole neid tutvustatud, rääkimata kaasamisest.
Arupärijad soovisid teada, kellele antakse üle praegu maavalitsuste hariduskorralduslikke puudutavad ülesanded. Samuti tunti huvi, kas selle institutsiooniga on alustatud ettevalmistavat tegevust ja läbirääkimisi.
Ratase sõnul on Rahandusministeerium maavalitsuse täiendavad hariduskorralduslikud funktsioonid kaardistatud maavalitsuste tegevuse lõpetamisest käsitleva eelnõu ettevalmistamise käigus. Lisaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad kohtunud maavalitsuste hariduskorralduslikke ülesandeid täitvate üksuste juhtidega ning palunud neil kirjeldada kõiki ülesandeid, mida maavalitsuste ametnikud hetkel hariduse valdkonnas täidavad.
„Haridus- ja riikliku järelevalve teostamine ning õppeasutuste ja pidajate nõustamise ülesanne koondatakse täies mahus Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse,“ ütles Ratas. Ta lisas, et ministeerium on avaldanud valmisolekut võtta järelevalvefunktsioon vajadusel üle juba järgmise õppeaasta algusest ehk selle aasta 1. septembrist.
Ratas selgitas, et tegevuste korraldamine, mida on vaja teatud rahvusvahelisteks haridusuuringuteks, riiklikeks tasemetööde ja eksamiteks ning haridust tõendavate dokumentide, plankide, kuld- ja hõbemedalite tellimine ja väljastamine on juba praegu ja jääb ka edaspidi SA Innove ülesandeks. Tegevused, mida seni on teinud maavalitsuste ametnikud, võtab üle SA Innove. Korralduslikke tegevusi on võimalik vajadusel ellu viia ka SA Innove struktuuriüksusena tegutsevate Rajaleidja piirkondlike keskuste kaudu.
Ratas märkis, et maakondlike õpilastele ja õpetajatele suunatud ürituste ning võrgustikukoostöö korraldamine on juba aastast 2014 antud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt lepingute alusel täitmiseks kohaliku omavalitsuse liitudele ja suurematele linnadele. Ta tõi näiteks Tartu, Pärnu, Narva ja Tallinna. „Kohalikud omavalitsusliidud ja lepingupartneriteks olevate suuremate linnade esindajad on lepingute ettevalmistamise protsessi raames kinnitanud, et neil on olemas võimekus ja valmisolek täida ülesandeid maavalitsuse toeta,“ kinnitas peaminister. Ta märkis, et üksikute piirkondadega, kus esineb probleeme, suheldakse ja tegeldakse muudatuste ettevalmistuste käigus ning otsitakse koostöö kaudu sobilikke lahendusi.
„Koolivõrgu planeerimise, kohalike omavalitsuste nõustamise toetamise ja vajaliku info varustamise ning haridusküsimustes koolijuhtide, kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsusliitude nõustamise ning juhendamise tagab edaspidi Haridus- ja Teadusministeerium,“ ütles peaminister.
Ratas vastas veel arupärimisele tootlikkuse suurendamise kohta majanduses (nr 330).
Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas arupärimisele ametiasutuste kolimise kohta (nr 316).
Siseminister Andres Anvelt vastas arupärimisele sisserände piirarvust mittekinnipidamise kohta (nr 322).
Rahandusminister Sven Sester vastas neljale arupärimisele. Need olid: arupärimine alkoholiaktsiisi täiendava tõusu võimaliku tühistamise mõju kohta riigieelarvele (nr 319); arupärimine riigi autopargi säästliku ja läbipaistva majandamise kohta (nr 324); arupärimine Eesti Energia kohta (nr 337) ja arupärimine rahapesu kohta (nr 342).
Istung lõppes kell 20.50.
Istungi stenogramm
Allikas: Riigikogu uudised
