Riigikogu õiguskomisjoni liige, keskerakondlane Olga Ivanova sõnas, et praegu kehtiv seadus, mis ei luba omavalitsusel läbi viia uusi hankeid korraldatud prügiveoks, tuleb vastavusse viia reaalse elu vajadustega.
Ivanova selgitas, et 2007. aastal oli jäätmeseaduses punkt, millega loodi kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada jäätmevedu kohaliku omavalitsuse keskselt. „See tähendab, et omavalitsus korraldab hanke piirkonnas parima vedaja leidmiseks ning teenuse kasutajad ei pea ise tegema eraldi lepinguid vedajatega, vaid liidetakse süsteemiga automaatselt,“ rääkis Ivanova.
Sellise variandi kasutamist alustati Tallinnas 2013. aastal Põhja-Tallinnast. Kohe pärast seda algatasid neli riigikogulast, Rainer Vakra, Kalle Laanet, Lembit Kaljuvee ja Inara Luigas, eelnõu, mis tühistas omavalitsuskeskse jäätmeveomudeli rakendamise võimaluse. „See muudatus tähendas sisuliselt seda, et ühel tänaval võivad sõita mitu erinevat jäätmevedajat, eri aegadel ning eri masinatega. See on täiesti absurdne ning ei paku kokkuhoidu ei jäätmevedajale ega linnakodanikule,“ rõhutas Ivanova.
Ta lisas, et omavalitsuskeskne jäätmevedu pakub ka kindluse ja teadmise, et elanikud ei vii oma prügi teiste konteinerisse või veel hullem – loodusesse. „Korraldatud jäätmevedu vähendab võimalust prügistamiseks, sest elanikul on kohustus prügivedu igal juhul kasutada, saades erandi vaid väga konkreetsete juhtumite korral,“ ütles ta. Seetõttu peab riigikogulane ka kummastavaks Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Rainer Vakra ärkamist prügiveoteemadel. „Palju mõistlikum oleks keskkonda aidata süsteemselt, kui et rehvi ja pakendi kaupa neid käe otsas metsast tuua,“ tõdes Ivanova.
Ta tõi välja, et jäätmevedu pole sugugi ainult Tallinna küsimus, nagu soovitakse välja tuua, vaid puudutab suuremal või väiksemal määral kõiki Eesti omavalitsusi. „Eesti Linnade Liit on alati rõhutanud, et omavalitsusel peab olema korraldatud jäätmeveo õigus ning riigikontrolör Alar Karis on toonud välja, et korraldatud jäätmeveo kaotamine pole põhjendatud ega toeta jäätmete liigi kogumise eesmärke,“ viitas Ivanova vastuoludele.
Ta lisas, et tema hinnangul tuleb seadust täiendada nii, et omavalitsustel oleks õigus jäätmevaldajaga otse või läbi volitatud mittetulundusühingu arveldada. „Omavalitsusel on selgem pilt sellest, kes on liitunud korraldatud prügiveoga, võimalik on leida soodsaim ja parim vedaja piirkonnale ning inimesel on lihtsam, sest prügiveo eest vastutavad omavalitsus ja vedaja,“ ütles Ivanova.
Allikas: Riigikogu uudised