Vanarahva tähtpäevana on see sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev.
Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muuhulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka.
Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud.
Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades pööratud kapsale sama palju tähelepanu kui viljale. Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartholomeus, meil sama nime eestindust kandev isikustatud Pärtel.
Lääne-Eestis ja saartel oli see ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg vähemalt viimasel kolmel sajandil. See on olnud ka üks levinumaid meevõtu alguspäevi.
Vana pärimuse kohaselt külvatakse pärtlipäeval taevast seeni, nii et pärast seda algavad seenelkäimise päevad, ka pähleid võib juba korjata. Oli veel tavaks teha lammastele lehiseid.
Peale pärtlipidude oli see 19. sajandil ja 20. sajandi alguses laadapäev, sest augustis oli juba mitmesugust aiakraami võimalik müüa.
Veel on sel päeval kosjas käidud.
Loodus
Ilmaennustamine on olnud üldse oluline, sest selle päeva järgi sai kogu sügise ilmu ennustada.
Ida-Eestis oli pärtlipäevaga seotud kindel loodusnähtus - pärtliraju.
Pärtlipäevast algasid Eestis hallad.
Pärtlipäevaks lahkusid pääsukesed.
Pärtlipäeval lääva pääsukese ära. Kui ei lähe, siis tule pikk sügis. (Rõuge)
Kui enne pärtlepäeva üks kärpes ära hukatakse, siis kasvavad üheksa asemele, aga kui perast pärtlepäeva üks kärpes ära tapetakse, siis kaovad üheksa kärpest vähemaks. (Tarvastu)
Kui pärtlepäeva ajal männiokad pudenevad, siis tähendab, et tali saada varane tulema. (Saarde)
Kui pärtlipäeval mets veel haljas on, siis tuleb soe sügise. (Palamuse)
Sellest päevast algas pähklikorjandus metsades, sest pählid valmivad pärtlepäevaks. (Saarde)
Pärtlipäeval olla viimne seeneküli, pärast seda ei kasuda enam seena. (Rapla)
Pärtlepäevast pannakse raudkibi vette, sest ajast vesi läheb külmaks. (Rapla)
Kui peale pärtlipäeva müristab, siis tuleb soe ja mäda sügise. (Suure- Jaani)
Pärast pärtlit hakkavad hallad põlde küpsetama. (Rõuge)
Kui pärtlipäev on ilus ilm, siis on terve sügis ilusat ilma. Kui paha, siis terve sügis paha. (Noarootsi)
Kui pärtlipäeval räästad tilguvad, siis jaanipäeval võtab külm viljad. (Viru- Nigula)
Pärtlisepääv – no siis pidi minema konnal suu kinni ja eit ütleb, et siis pidi olema seene sündimise pääv, et seened akkavad sündima – kasvama sel pääval. Mõisade sees siis sel ajal kaotati keskomik ära ja... Konnal on ju talvel suu kinni, kas seda ei ole tähäle pand? – ja see pidi minema juba pärtlisepäävast kinni. (Kullamaa)
Pärtlipäeval kaub keskhomik ära ja siis antakse kaks kord süia. (Väike- Maarja)
Töökeelud
Külvikeelud on samad, mis mitme lähedase augustipüha puhul - külvata tuli enne ja pärast püha.
Rituaalsed toidud
Soku(~lamba)liha, mesi.
Põllumajandus
Rukis tehti maha pärtlipäeva aegu. (Haljala)
Lehmade piimaanni kohta öeldi: “Jaan andis püti, Jaagup teise, aga Pärtel viskas mõlemad minema.” (Väike- Maarja)
Kui lehmad kevadel poegivad, siis nad annavad kõige rohkem piima, pärast jääb piim vähemaks, selle kohta öeldi, päevade nimede järel: Jaan võtab püti, Karus kaks, Laurits loputab kernu laudile, Pärtel pärib puhas ära. (Märjamaa)
Pärtlipäev oli niisugune, et sel ajal oli ülesütlemise päev. Siis sulasrahvas tegi selgeks, kas läheb teise kohta või jääb paigale. (Väike- Maarja)
Lauritsapäevast on rukkikülvi algus ja pärtlipäeval tuleb lõpetada. (Põltsamaa)
Pärtlipäeval ei tohi reht teha ega partega kolistada, et ei müristaks maja kohal. (Mustjala)
Peale pärtlipäeva viska pool seemet rohkem. (Karuse)
On kaer veel kolm päeva peale pärtlit põllul, siis hakkavad sügisel hallad teda haarama. (Rõuge)
Pärtlipäeva paiku alustati linakitkumist. (Kolga- Jaani)
Kartulid akati pärtlipäevast võtma. (Muhu)
Herned peab pärtlipäeva tuulega külvatama, siis ei ussita nad ära ja keevad pehmeks. (Torma)
Pärtlepäevast viidi õunu laadale müügile, varem seda ei tehtud. (Saarde)
Pärtlipäeval kapsad hakkavad pead looma. (Iisaku)
Kapsal öeldi: “Laurits laotab lehti ja Pärtel pöörab pead.” (Põltsamaa)
Enne pärtlipäeva peavad humalad nopitud olema. (Anseküla)
Loomad jäivad pikale päivile, see on, et lõunal ei käidud kodu. (Kadrina)
Jaan võtab püti piima vähemaks, Jaagup teise, Laurits lakub omalt poolt, Pärtel pühib puha ära. (Tarvastu)
Pärtlipääval ei küeta ahju, et siis peab palju tulekahjusi sündima. (Karja)
Pärtlipäeval olevat kõige parem maja parandamise aeg, sest sis saavat hästi soe elumaja. (Äksi)
Ka oli sellel päeval mõni lambatall ära veristatud (tapetud) ja perele antud õhtusöögiks verikäkki ehk küpsetatud verikaraskid. (Saarde)
Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.
|
