Riigikogu kiitis 87 poolthäälega heaks väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadusega (359 SE) rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, sealhulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Seadus täiendab finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks, kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis muudatuste kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Seadus tõstab turukuritarvituste sunniraha määra. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral tõuseb vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata sunniraha kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses on see vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.

Riigikogus läbis teise lugemise neli eelnõu:

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu (347 SE) loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.

Muudatus loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide tegevuse jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sealhulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab ettevõtte juhtimist piiri tagant. Ettevõtjatele muutub kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik.

Eelnõule tehti üks muudatusettepanek. Muudatuse eesmärgiks on seada äriühingu kontaktisiku määramisele selgemad ajalised piirid.

Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Talve Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, kes peatus oma kõnes E-residentsuse ja E-Eestiga seotud teemadel.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle ELi kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast. 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit.

Eelnõu muudatuse kohaselt tekib alates järgmise aasta maist kütuse müüjatele kohustus müüa kütust, mis sisaldab vähemalt 3,1 – 3,3 protsendi energiamahu ulatuses biokütust. Esialgses eelnõus oli see kohustus alates tänavu maist. Biokütuse lisamise kohustust ei rakendata talvisele diislikütusele 2018. aasta novembrist kuni 2019. aasta märtsi lõpuni.

Alates 2019. aasta aprillist peab biolisandit tarbimisse lubatud kütuses olema 6,4 protsenti. 2020. aasta alguseks peab vastav tase olema vähemalt 10 protsenti ja mitte vähem kui 6,4 protsenti koguenergias tarbimisse lubatud kütuse igas liitris.

Eelnõule tehti kaks muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepanekuna vähendatakse biokütuse koguenergia minimaalset osakaalu tarbimisse lubatud kütuses. Teine muudatusettepanek koosneb kolmest üksteisega seotud ettepanekust ning sellega soovitakse aasta võrra edasi lükata eelnõuga kütuse müüjatele sätestatud kohustust lisada transpordis kasutatavasse bensiini ja diislikütusesse biolisandit selliselt, et lõppeesmärk saavutatakse endiselt 2020. aasta alguseks.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE) muudab taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid. Tootjad, kes alustavad taastuvenergia tootmist pärast 2018. aasta 1. juulit, saavad toetust uue toetusskeemi alusel. Tuuleparkide puhul muutub toetusskeem alatest 2021. aastast. Eelnõu eesmärk on muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks. Peale 2020. aastat seotakse toetuste maksmine riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras. Vähempakkumise korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul. Lisaks sellele eristatakse olemasolevaid tootjaid, kes saavad 12-aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate määrade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetuste järkjärguline vähenemine.

Eelnõule tehti kuus muudatusettepanekut. Ühe muudatuse eesmärgiks on sätestada, et kui statistikakaubanduse vähempakkumise jaoks tehtud vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab vähempakkumise jaoks energia tootmiseks aastas rohkem kui 500 000 tihumeetri ulatuses Eestist pärit biomassi, peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitama valitsusele analüüsi ostetava hakke mõju kohta puidutööstusele.

Ühest muudatusettepanekust lähtuvalt võimaldatakse väiketarbijatel saada taastuvenergia toetust näiteks päikesepaneelidele võimsusega kuni 50 kW, mis vastab keskmise korterelamu katusepinnale paigaldatava päiksepaneeli võimsusele.

Veel on tehtud muudatusettepanek, mille kohaselt pikeneb tuulest tootmisseadmete valmisehitamise kuupäev 1 aasta võrra ning teiste tootmisseadmete valmisehitamise kuupäev 6 kuu võrra.

Keskkonnakomisjoni algatatud looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõuga (373 SE) viiakse looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning riik on hiljem nendele maadele seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud. Eelnõu toetab õiguskantsleri ettepanekut looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla viimise kohta.

Eelnõule tehti üks muudatusettepanek. Antud komisjonipoolse muudatusettepanekuga muudetakse eelnõuga looduskaitseseaduse §-i 20 täiendava lõike 5 teist lauset ja sõnastatakse see järgmiselt: „Kui kinnisasja omanikul on tekkinud võlgnevus hüpoteegimaksete tasumisel, on maksete tasumise peatamine lubatud juhul, kui enne maksete tasumise peatamist tekkinud võla tasumiseks on sõlmitud maksegraafik ja võlga tasutakse selle maksegraafiku alusel.“

Riigikogus läbis esimese lugemise viis eelnõu:

Valitsuse algatatud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) muudab metsaomanikule metsade majandamisotsuste tegemise selgemaks. Metsaseaduse olulisemad muudatused näevad ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Eelnõuga leevendatakse nendele seatud piiranguid. Käesoleval ajal kehtivad reeglid nende raieliikide kohta ei soodusta metsa efektiivset uuendamist.

Eelnõuga alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 – 70 aastani. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. 80 aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.

Eelnõuga välistatakse olukord, kus metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabri otsustest ja tegevusest. Samuti kaotatakse piirangud vääriselupaiga suurusele, mis praegu on kuni 7 hektarit. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.

Läbirääkimistel sõna võtnud Artur Talvik Eesti Vabaerakonna fraktsioonist ütles, et Vabaerakond teeb ettepaneku lükata eelnõu tagasi. Andres Metsoja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ütles, et selle eelnõuga astutakse samm õiges suunas, kui me tegelikult usaldame rohkem omanikku. Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonna fraktsioonist ütles, et valitsus on Eesti metsa tuleviku aruteludes ebaõnnestunud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Vabaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Ettepaneku poolt hääletas 26 saadikut ja vastu oli 42 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (397 SE). Seadusemuudatused on vajalikud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) asutamiseks, mis koondab kõik erinevate keskkonnalubadega seotud taotlused, nende menetluse, juba välja antud load ühte infosüsteemi. See muudab keskkonnalubade väljastamise, loaga seotud seire ja aastaaruandluse lihtsamaks, samuti lihtsustab andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa taotlemine muutub odavamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks.

Seletuskirjas märgitakse, et esimeses etapis aastatel 2015-2017 luuakse komplekslubade menetlemise funktsionaalsus ning teises etapis aastatel 2017-2019 lisatakse valdkondlikud keskkonnaload, samuti asendatakse viis erinevat infosüsteemi. Andmekogu asutab keskkonnaminister.

Uus andmekogu aitab vähendada bürokraatiat ja riigiga suhtlemise halduskoormust, seda ennekõike eeltäidetud aastaaruannete, andmete ühte kohta koondamise ja KOTKASe kaudu käiva infovahetuse kaudu.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõus (381 SE) kavandatavad alkoholiseaduse muudatused puudutavad alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja järelevalvet. Alkohoolsete jookide nähtavust kaupluses vähendatakse sellega, et need tuleb paigutada eraldi teistest kaupadest ja nende väljapanek ei tohi olla nähtav väljastpoolt müügikohta. Kauplustes, mille müügisaali pindala on üle 450 m², ei tohi alkohoolse joogi väljapanek olla nähtav ülejäänud müügisaalist.

Eelnõuga kohustatakse müüjat veenduma, et alkoholi ostja on täisealine. Alaealisele alkoholimüügi keelu rikkumise ja salakaubaga kauplemise tuvastamiseks seadustatakse kontrolltehinguid ning suurendatakse trahvimäärasid.

Reklaamiseaduse muudatustega piiratakse alkoholireklaami sisu ja kujundust. Samuti keelatakse alkoholireklaam välireklaamina, sotsiaalmeedia võrgustikes ning reklaami ajalehe ja ajakirja lisaväljaannete esi- ja tagakülgedel. Keelatakse müügiedendusvõtted, mis annavad soodustusi alkoholi ostmisel suuremas koguses. Samuti keelatakse alkoholi kaubamärgiga seotud tarbijamängud ja postitused sotsiaalmeedias.

Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist ütles, et Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, andmaks valitsusele aega vajalike muudatuste sisseviimiseks ja turuosaliste sisuliseks ärakuulamiseks. Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ütles, et eelnõu ei kaitse Eesti inimesi ja nende tervist ning sõnas, et teevad ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Monika Haukanõmm Eesti Vabaerakonna fraktsioonist ütles, et Vabaerakond loodab, et eelnõu edasise menetlemise käigus viidatud kitsaskohad leiavad lahenduse. Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et täna esimesel lugemisel olev eelnõu ja tema eesmärk on laiemalt rahvatervise, eriti noorte, kaitse ning lisas, et eesmärk on vähendada alkoholi kogutarbimist ja eriti liigtarbimist, tagada turvalist keskkonda igaühele ja vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid.

Reformierakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Ettepaneku poolt hääletas 24 saadikut ja vastu oli 43 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud tolliseaduse eelnõu (374 SE) viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.

Alates 2016. aasta 1. maist kehtib Euroopa Liidus uus tolliseadustik, mis ühtlustab tollireegleid liidu sees. Ettevõtja jaoks muutub tolliga seonduv lihtsamaks ning asjaajamine muutub paberivabaks.

Uue seadustiku peamine eesmärk on ühetaoliste nõuete kehtestamine ja tollivormistuse uude, ühetaolisse elektroonilisse keskkonda viimine kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020 ning aastatel 2016–2020 rakendatakse üleminekusätteid.

Tolliformaalsused on senisest ulatuslikumalt sätestatud otsekohalduvates Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning komisjoni määrustes ja tolliseaduse samasisulised sätted on vaja tunnistada kehtetuks: nt tollimaksu tagatise esitamise kord, majandusliku mõjuga protseduuride ja ajutise ladustamise sätted ning tollideklaratsiooni esitamise kord.

Edaspidi enam ei eristata vabatsoone tüüpide kaupa ning ära kaotatakse vabalaod. Nii nagu eriprotseduuride hulka kuuluvate erinevate töötlemisviiside koondamine, on ka vabatsoonide tüüpide ja vabalao kaotamise eesmärk ühise tolliõiguse läbipaistvamaks ja lihtsamaks muutmine. Läbivalt on vaja Eesti õigusaktide terminoloogia kooskõlla viia tolliseadustikuga. Kuna muudatuste maht on suur, siis seaduse muutmisel seaduse loetavus kannataks, seetõttu koostati uue seaduse eelnõu, kus ühtlasi ajakohastatakse ka sätted, mis otseselt tolliseadustikust tulenevalt muutmist ei vaja: jäetakse välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted, täiendatakse esinduse regulatsiooni, muudetakse tolliteenuse kulu arvutamise korda, täiendatakse seadust andmekogude sätetega, täpsustakse riigi omandisse toodud kauba sätteid, vähendatakse väärteokoosseise.

Eelnõuga ei muudeta Maksu- ja Tolliameti ülesandeid tollialaste õigusaktide rakendamisel, tolli tegevuseks vajalike ruumide andmist, vormiriietuse sätteid, salajase koostöö sätteid, Eesti tollitariifistiku haldamist, tolliformaalsusi reisirongis, kaitseotstarbelise kauba ja diplomaatide kauba tolliformaalsuseid, sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse väljastamise korda, TIR-märkmike kasutamise loa andmise korda, riikliku järelevalve sätteid.

Lisaks terminite ajakohastamisele muudetakse maksukorralduse seaduses, käibemaksuseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tollimaksu ja aktsiiside tasumisega ning maksulao rajamisega seotud tagatise haldamise õiguslikke aluseid. Uueneb tollimaksu intressimäära arvutamise alus. Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2017.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (386 SE) võetakse Eesti õigusesse üle konkurentsiõiguse eraõiguslikku rakendamist käsitlev direktiiv. Sätted reguleerivad muu hulgas nõudeid, mis tekivad konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, ettevõtjate ühenduse otsusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Eelkõige puudutab see kartellikokkuleppeid ja monopoolse seisundi kuritarvitamisi. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. detsember 2016.

Eelnõu kohaselt on igal vastava kahju kannatanul võimalus saada kahju täielikku hüvitamist, mis tähendab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ning viiviste hüvitamist. Kehtiva õiguse kohaselt saab kannatanud kindlaks teha üksnes tõlgendamise teel ning üldjuhul saamata jäänud tulu nõuda ei saa. Eelnõuga muudetakse vastavate nõuete viivise arvutamise algust, mille kohaselt tuleb viivist tasuda kahju tekkimisest kuni kahju hüvitamiseni. Kehtiva õiguse kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas nõude hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Eelnõuga sätestatakse keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiva õiguse kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Lisaks direktiivi ülevõtmisele antakse eelnõuga konkurentsiametile taas õigus teostada haldusjärelevalvet, mis tähendab teha ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksusele, riigiasutusele või muule haldusülesandeid täitvale isikule.

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (189 SE) on välja töötatud vajadusest viia Eesti seadusandlus kooskõlla EL direktiiviga, mille eesmärgiks on lihtsustada vaba liikumise raames töötajatele ja nende pereliikmetele antud õiguste kasutamist ja tagada nende mittediskrimineerimine kodakondsuse alusel. Direktiivi kohaldatakse tööga seotud valdkondades, nt juurdepääs tööturule, töölepingu- ja töötingimused, juurdepääs sotsiaal- ja maksusoodustustele, ametiühingute liikmelisus, töötajate laste juurdepääs haridusele jm. Lisaks näeb direktiiv ette igas liikmesriigis kontaktpunkti määratlemise, kes seirab liikmesriigi töötajate ja nende pereliikmete vastavate õiguste järgimist. Eelnõu kohaselt on selleks kontaktpunktiks Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt tõi välja, et komisjoni ettepanek oli eelnõu teine lugemine katkestada.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. märts 2017 kell 17.15.

Istung lõppes kell 20.44.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201703221400

Allikas: Riigikogu