Eestis kinnitati esmakordselt merestrateegia meetmekava, mis koosneb 16st juba lähiaastatel kogu meie mereala seisundit oluliselt parandavast tegevusest.
Eesti mereala hõlmab meie rannikuvett, territoriaalmerd ja majandusvööndit. Soome lahes piirneb meie mereala Soome ja Venemaa merealaga, Läänemere avaosas Rootsi merealaga ning Liivi lahes Läti merealaga.
"Meie mereala on kokku pea sama suur kui meie maismaa, mis ei jäta kahtlustki ses osas, et eestlane on mererahvas. Kuid meri pole vaid selleks, et sealt võtta. Usun et mullusel merekultuuriaastal mõistsid paljud eestlased, et meri pole vaid ujumiskoht ja laevatee, vaid väärtus, mille seisundist oleme mõjutatud me kõik. 16 otsustavat sammu meie parema merekeskkonna nimel on astumisvalmis," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on meie mere seisund paljude näitajate poolest juba hea, kuid parandamist vajab sealne bioloogiline mitmekesisus. Samuti tuleb pingutada, et vähendada mereelustiku ohtlike ainete sisaldust, võõrliikidest tingitud probleeme ning saasteainete sattumist merre.
Meie mereala peamine keskkonnaprobleem on merekeskkonna eutrofeerumine ja saastumine ohtlike ainetega, sealhulgas laevandusest tulenev keskkonnareostuse risk. Tänu siiani rakendatud meetmetele on tänaseks suudetud vähendada teatud ohtlike ainete mõju, mille tulemusena on näiteks märgatavalt paranenud merikotkaste olukord, kasvamas on hallhülge arvukus jne. Samuti on vähenenud eutrofeerumist põhjustavate toitainete koormus Läänemerele. Nonde riskitegurite vähendamiseks on meetmekavas välja pakutud täiendavad meetmed, mis ohjaks inimtegevusest tingitud toitainete ja ohtlike ainete koormust maismaal ning tõstaks keskkonnareostuse kiiret avastamis- ning tõrjevõimekust.
Uute tegevustena on meetmekavas ka näiteks valmisoleku tagamine veeldatud maagaasi (LNG) laevakütusena kasutamiseks, mereprügi vastuvõtmise võimekuse suurendamine sadamais, püügivahendite märgistamine, merereostustõrje võimekuse tõhustamine keskkonnahädaolukordade korral, püügiandmetest teavitamise elektroonilise süsteemi rakendamine. Veel on ära toodud riigi jäätmekavas ja rannapiirkonna kohalike omavalitsuste jäätmekavades mereprügi käsitlemine ning impulsshelide registri loomine. Kogu tegevuskava loeteluga saab tutvuda siin
Kava maksumus on hinnanguliselt 11,2 miljonit eurot (aastatel 2016-2020). Sellest 9 miljonit on suunatud kalaasurkondade taastamise meetme (3 milj) ning väheväärtusliku kala väärindamise meetme (6 milj) rakendamiseks (mis on juba rakendamisel), mida on plaanis rahastada peamiselt EMKF perioodi 2014-2020 rakenduskava raames.
Valdava osa meetmekavas olevate tegevuste rakendamine sõltub teiste valdkondade rakenduskavade rahastamisest. Veemajanduskavade 2015-2021 meetmeprogrammi hinnanguliseks eelarveliseks mahuks on 363 miljonit eurot, millest ca 158 miljonit eurot on suunatud reoveekäitluse parandamisele ja 73 miljonit eurot põllumajandusest tuleneva koormuse leevendamisele, mis mõlemad on väga kaalukad meetmed ka Eesti mereala keskkonnaseisundi parandamiseks. Olulise panuse meetmekavasse annab siseturvalisuse arengukava 2015-2020, mille raames soetatakse ligi 29 miljoni euro eest vajalikud multifunktsionaalne laev ja seirelennuk Eesti merereostustõrje- ja seirevõimekus parandamiseks. Euroopa merendus- ja kalandusfondist investeeritakse perioodil 2014-2020 Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse 129,6 miljonit eurot (sh eelpool nimetatud kahe kalanduse meetme jaoks).
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
