Riigikogu kiitis 68 poolthäälega heaks valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (358 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv. Sellega soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli eelmise aasta 27. novembril.

Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Riigikogus läbis esimese lugemise majanduskomisjoni 8. märtsil algatatud raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (398 SE).

Raudteeseaduse muutmine on tingitud vajadusest täpsustada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi “Ühenduse raudteesüsteemis vedurite ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta” ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, ülevõtvaid sätteid. Sätete mittekohesele ülevõtmisele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon. Olemuslikult on muudatused erilise mõjuta ega eelda senise käitumise muutmist. Ühistranspordiseaduses rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis käsitleb bussisõitjate õigusi.

Istungi stenogramm

Allikas: Riigikogu 21.03.2017 uudised