Riigikogu võttis 08.03.3027. a. 54 poolthäälega vastu seaduse, mille muudatused tagavad isikute parema maksekäitumise, efektiivsema maksukogumise ja paindlikuma maksuvõla ajatamise.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (320 SE) tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul laiendatakse avalikuks tehtavaid andmeid. Nii peavad käibemaksukohustuslased hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning ettevõtte töötajate arvu.

Seadus muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust.

Seaduse poolt hääletas 54 saadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei olnud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas Riigikogus aruannet “Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018” 2016. aasta täitmise kohta.

Reinsalu rõhutas, et kriminaalpoliitika keskne eesmärk kuritegevuse ohjeldamisel on suunatud korduvkuritegevuse ehk retsidiivse kuritegevuse vähendamisele. Minister peatus oma kõnes möödunud aasta kriminaalpoliitika peamistel teemadel.

„Möödunud aastal oli suure tähelepanu all mitu karistuspoliitika efektiivsuse seisukohalt olulist teemat: ohtlikud kurjategijad, joobes juhid, alaealised õigusrikkujad. Samuti kuriteoohvrite toetamine ja kaitse, rõhuasetusega ennekõike naistevastase ja lastevastase vägivalla ohvritele,“ ütles minister. Ta lisas, et nendel teemadel seisab eelnõude menetlemine Riigikogus ees veel käesoleval aastal.

Reinsalu ütles, et registreeritud kuritegude arv vähenes 2016. aastal 11 protsenti.

„Mitme näitaja üle ei ole aga mingit põhjust rõõmustamiseks,“ märkis minister. Ta tõi välja, et mullu registreeriti üle 500 korruptsioonikuriteo. Reinsalu rääkis, et suur arv nendest on seotud sõiduki tehnoülevaatustel meelehea vastu antud sõiduki tehnilise passiga, kuhu märgiti sõiduk tehniliselt korrasolevaks, kuigi ta seda ei olnud. Samas märkis minister, et registreeritud kuritegevuse arvu taga on ka õiguskaitseasutuste väga hea töö.

Minister rääkis, et 2016. aasta oli alaealiste kuritegevuses märgilise tähendusega. „Viimasel kümnendil ei ole ühelgi aastal registreeritud nii vähe alaealiste toime pandud kuritegusid kui läinud aastal. Alaealiste kuritegevus on langenud 1000 piirimaile, seda on kolm korda vähem kui 10 aastat tagasi,“ tõi ta välja.

Reinsalu tõi välja, et parlamendi menetluses on karistusseadustiku muudatused, mis võimaldaksid Eestil ka ühineda naiste- ja perevägivalla vastase konventsiooniga, mis näeb ette eraldi spetsiifilised sanktsioonid vastava valdkonna kuritegude puhul.

Minister ütles, et võrreldes üle-eelmise aastaga registreeriti eelmisel aastal joobes juhtimisi liikluses vähem. „Siiski on murettekitav, et meil on aastas sadu inimesi, keda on korduvalt karistatud kriminaalses joobes autoga sõitmise eest,“ märkis Reinsalu.

Reinsalu ütles, et septembrist 2016 jõustus kriminaalmenetlust puudutava seadusmuudatusega põhiõiguste pakett. „Sellega suurendati kohtulikku kontrolli läbiotsimise ja vahistamiste puhul ning lühendati vahistamise tähtaegu, kuna just läbiotsimine ja vahistamine on toimingud, mis riivavad oluliselt inimeste põhiõigusi,“ selgitas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid Keskerakonna fraktsioonist, Raivo Aeg Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist. Sõnavõtjad keskendusid oma kõnedes kriminaalpoliitika erinevatele tahkudele.

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (322 SE) võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastav OECD teabevahetuse mudel, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult sellele riigile, keda eelotsus võib puudutada.

Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.

Maksuhaldurite vaheline teabevahetus suurendab maksustamisalast läbipaistvust ning aitab võidelda maksude agressiivse planeerimise vastu. Maksuhaldur saab laiema pildi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumisest ning poliitikakujundajad saavad parema ülevaate erinevate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.

Alates 2015. aastast vahetame ELis automaatselt teavet inimeste töötasude, pensionite, kinnisvaratulu ja juhatuse liikme tasude osas. 2017. aasta sügisest hakkame üleilmselt vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida teise riigi maksuresidendid meie finantsasutuses hoiavad. Tänaseks on rakendunud analoogne teabevahetus USAga.

Maksuhalduri siduv eelotsus on maksuhalduri jaoks siduv kinnitus teatud tehingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi ning puudutab vaid maksuhaldurit. Teavet vahetatakse kõigi EL liikmesriikidega piiriüleste siduvate eelotsuste osas, mis on antud alates 2012. aastast. Selliseid eelotsuseid on kokku 46.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Jätkus teisipäevasel istungil Riigikogu tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine.

Eelnõu nägi ette kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir. Seni ei ole Eestis sotsiaalmaksu piirmäära kehtestatud. Tegemist oleks olnud uue nähtusega Eesti maksupoliitikas. Eelnõuga sooviti soodustada kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ning uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist, et aidata Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus oleks säilinud kuni 4-kordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni, mille määra oleks kehtestanud iga-aastaselt valitsus oma määrusega vastavalt Maksu- ja Tolliameti koostatud statistilistele andmetele. Sellest ülespoole jääv palgatulu ei oleks kuulunud sotsiaalmaksuga maksustamisele. 2016. aasta II kvartali seisuga oleks eelnõu kohaselt sotsiaalmaksu ülempiir olnud 3 432 eurot.

Teisipäevasel istungil võtsid läbirääkimistel sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 50 saadikut ja vastu oli 8 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201703081400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu