Kooli õpilasteks on Tartu loodushuvilised gümnasistid, õppetöö vormiks on õppekäigud maaülikooli teadurite juhendamisel. Kooli tööd korraldab bioloog Juhani Püttsepp, kaasa aitavad maaülikooli tudengid.

«Ostukeskuste ja linnade lärmakate rütmide ajastul ei tohi unustada, et kõik me tuleme loodusest ja vaikusest,» põhjendab Juhani Püttsepp kooli asutamist. «Meie kool püüab õpetada lapsi loodust vaatlema, tegema tähelepanekuid.»

Rohkem kui poolesaja soovija seast on sel õppeaastal kooli vastuvõetud kokku 25 õpilast: Tartu Tamme gümnaasiumist, Hugo Treffneri gümnaasiumist, Miina Härma gümnaasiumist ning Kivilinna gümnaasiumist. Kõigis neis koolides on looduskallakuga klassid.

Et maaülikooli tudengid ja õppejõud on innukad õuesõppe edendajad, tuleb enamik õppetööst õues, sagedusega kord kuus.

27. septembril käiakse Alam-Pedja õpperajal (teemaks: «Kas loodusrajad on vajalikud?»), oktoobris vaadeldakse metsa, novembris sügistaevast, detsembris toimetatakse maaülikooli loomakliinikus koera läbivaatust, veebruaris on plaanis uurida talvist järve jne.

Õpilaste kohustuseks ja loodusteaduste kooli diplomi saamiseks peavad nad jagama õppekäikudel saadud teadmisi ja muljeid klassikaaslastega, õppekäikude kohta tuleb pidada päevikut, kodutööks on kirjalikud arutlused, kevadel tuleb sooritada eksam.

Maaülikooli õppekäikude traditsioon ulatub aastasse 2004. Loodushuviliste õpilastega on külastatud maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskust, Järvselja õppemetskonda, marjakasvatustalu, kalakasvatust, külmlautu, mahepõlde jne.

Allikas: Eesti Maaülikooli 27.09.06 pressiteade