Riigikogu kultuurikomisjon arutas 07.03.2017. a. huvigruppidega kutsekoolide korralduse hetkeseisu, et valmistada ette kutsehariduse arutelu olulise riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus.

„Kultuurikomisjon soovib täna alanud arutelude käigus kaardistada kutsehariduse põletavamad probleemid ning tuua need Riigikogu täiskogu ette lahenduste leidmiseks,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

“Eesti kutseharidus on heal tasemel mitmes mõttes, näiteks hooned on korras, sest sinna on tehtud üsna palju investeeringuid. Ometi tunneme muret selle üle, kuidas kiiresti muutuvas maailmas tasemel püsida ja kuidas tagada koolide jätkusuutlikkus ning õppetöö nõutav tase,“ märkis Must. „Siin on oluline roll nii kutsekoolidel endil, riigil, ettevõtjatel, samuti kohalikel omavalitsustel. Kuidas ja millega keegi neist peab kaasa aitama, seda me arutamegi,” lisas Must.

Kultuurikomisjoni liikme Krista Aru hinnangul on ettevõtjatel vajadus 21. sajandi spetsialistide järele. „Kui meie kutseharidusest väljuvad inimesed ei jõua piisavalt kõrgele tasemele, siis sellest tekib pahameel. Kuna see pole ainult kutsehariduse probleem, siis tuleks kogu haridussüsteem ümber vaadata,“ ütles Aru. „Samuti tuleb küsida, kas meil oleks vaja kohustuslikku gümnaasiumiharidust, millele järgneks ametiõpe ja akadeemiline õpe,“ lisas Aru.

Eesti Haridustöötajate Liidu esindaja tõi probleemina esile kutsekoolide õpetajate madala palga, mida oleks võimalik lahendada kollektiivlepinguga. Samuti nimetas ta probleemidena uute õpetajate leidmist, grupijuhtide tasustamist, õppegruppide suurust ning tugispetsialistide kasvavat vajadust kutsekoolides.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindaja tundis muret, et kutseharidus on hariduspoliitikas olnud kõrg- ja üldhariduse varjus ning kutseharidus oma ca 24 000 õppuriga tundub vähetähtsana. Samas on üle 30 000 inimese ilma kutseta, keda saaks suunata kutseõppesse.

Eestis on 38 kutseõpet andvat kooli, neist 26 riigi kutsekooli, kolm munitsipaalkutsekooli, viis rakenduskõrgkooli ning neli erakutsekooli.

Kultuurikomisjonil on kavas edaspidi arutada huvigruppidega kutsekoolide õpilaste temaatikat, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilaste õpet kutsekoolides, kutsehariduse ja ettevõtjate koostööd, OSKA süsteemi, uuringuid ning ettevõtjate ootusi kutseharidusele.

Istungil osalesid haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Haridustöötajate Liidu ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindajad.

Fotod istungilt

Allikas: Riigikogu uudised