Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (318 SE) esimese muudatusega soovib valitsus tugevdada lastekaitset ennetades ning vähendades laste haigestumist ning sotsiaalsest oludest tulenevat riski arsti juurde mitte pääseda. Muudatus tagab, et perearstideni jõuab info kõigi vastsündinute kohta ning seeläbi on võimalik kõiki lapsi jälgida kuni 18 aastaseks saamiseni vastavalt laste tervisekontrolli nõuetele.

Seaduse kohaselt määratakse vastsündinud laps automaatselt tema ema perearsti nimistusse. Kui seni on tulnud lapsevanemal endal esitada vastav avaldus arsti nimistusse saamiseks, siis muudatuse kehtima hakkamisel kantakse laps perearsti nimistusse sünnitushaigla taotluse alusel. Haigekassa nimistu andmeid uuendades saab perearst teada ka uuest patsiendist. Kui emal ei ole perearsti, määrab vastsündinule perearsti terviseamet.

Samuti antakse seadusega neljanda kursuse lõpetanud arstiõppe üliõpilastele, kes töötavad arsti abilisena, ligipääs e-tervise infosüsteemile. Muudatus võimaldab tudengitest abiarstidel näha patsiendi varasemaid haigusi ja seeläbi paremini abistada arsti, teha patsiendile põhjalikumat esmast läbivaatust ja valmistada ette vajalikke dokumente ning retseptipõhjasid.

Läbirääkimistel sõna võtnud Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist tõi välja, et kõnealuse seaduse üks tähtsamatest eesmärkidest on tagada lastele võrdne tervisekaitse kõigi laste automaatse registreerimisega perearsti nimistusse, sest on oluline, et abivajavaid lapsi märgatakse võimalikult vara. Ta märkis, et seadusega astutakse samm meie inimressursi parema kaitse suunas.

Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et seadus kaotab tänase olukorra, kus meil on ligi 700 alla 3-aastast last, kes pole ühegi perearsti nimistus. Ta tõi välja ka selle, et seadusega saavad neljanda kursuse lõpetanud arstiõppe üliõpilased ligipääsu e-tervise infosüsteemile. Küti hinnangul võimaldab selline ligipääs tudengitel näha patsiendi olulist terviseinfot. Ta ütles, et see loob arsti abistavale üliõpilasele võimaluse teha patsiendile põhjalikum esmane läbivaatus ja valmistada arsti jaoks ette vajalikud dokumendid. Kütt märkis, et patsiendi seisukohalt kiireneb abi saamine.

Riigikogu võttis vastu veel kolm seadust:

Riigikogu kiitis 86 poolthäälega heaks (erapooletuid 1) valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (275 SE). Seadus tugevdab jaeinvestori kaitset ja suurendab nende usaldust kombineeritud kindlustuse investeerimisvõimaluste ja kindlustusel põhinevate toodete vastu, milleks on näiteks investeerimisfondid, investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, struktureeritud tooted ja investeerimishoiused.

Uued nõuded on reguleeritud ELi vastavas määruses. Seadus tagab määruse siseriikliku rakendamise. ELi määrus on suunatud selliste investeerimistoodete (väljaarvatud pensionitoodete) koostajatele – fondivalitsejad, investeerimisühingud, kindlustusandjad, eriotstarbelised varakogumid, krediidiasutused – ning nende müüjatele ja tootenõustajatele. Samuti reguleeritakse finantsjärelevalve asutuste tegevust.

Uute nõuete kohaselt tuleb koostada põhiteabedokument, mis annab kliendile kokkuvõtliku ülevaate investeerimistoote olemusest, omadustest ja riskiprofiilist ning tootega seotud kuludest. Standardvormis koostatud dokument annab kliendile võimaluse erinevaid tooteid võrrelda. Sellisel viisil investeerimistoodete võrdlemine ning nendest selgema ja arusaadavama ülevaate saamine aitab kaasa kaalutletud ja senisest ratsionaalsemate valikute tegemisele.

Möödunud aasta 14. detsembril võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustus põhiste investeerimistoodete põhiteabedokumente, selle kohaldamise alguskuupäeva osas ning seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Riigikogu kiitis 86 poolthäälega heaks (erapooletuid 1) valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse (205 SE), mis täpsustab kriisireguleerimisega seotud asutuste vastutust ja hädaolukorra mõistet ning tähtsustab riskikommunikatsiooni tegemist. Samuti näeb seadus ette elutähtsate teenuste regulatsiooni korrastamist ja riigi tegevusvaru korraldamise regulatsiooni põhimõtete täpsustamist.

Seaduse kohaselt täpsustatakse kriisireguleerimises osalevate asutuste ülesandeid lähtudes põhimõttest, et iga asutus täidaks oma kriisireguleerimisülesandeid ja vastutaks nende täitmise eest ning et iga ministeerium ja asutus vastutavad kriisireguleerimise eest oma sektoris või vastutusalas.

Samuti täpsustati seadusega hädaolukorra riskide hindamist ning hädaolukorra lahendamise ja juhtimise sätteid. Riskide hindamise täpsustamise eesmärgiks on riskianalüüside muutmine detailsemaks, et neid saaks paremini kasutada ennetus- ja valmisoleku tegevuste planeerimisel. Hädaolukorra lahendamise ja juhtimise sätteid muudetakse, et hädaolukorda oleks võimalik kiiresti ja tulemuslikult lahendada olenemata sellest, milline asutus hädaolukorda juhib.

Vastu võetud seadus tähtsustab hädaolukorra ennetamise ja selleks valmistumise ühe olulise osana riskikommunikatsiooni korraldamist. Riskikommunikatsioon tähendab seaduse kohaselt elanike teavitamist hädaolukorda põhjustavatest ohtudest ja hädaolukorra võimalikest tagajärgedest ning selle eesmärgiks on suurendada elanike teadlikkust ning tõsta nende valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks.

Riigi tegevusvaru regulatsiooni täpsustatakse selleks, et tekitada Eestis selline tegevusvarude regulatsioon, mis põhineb tegelikel asjaoludel ning on seeläbi piisav hädaolukorra lahendamiseks.

Elutähtsate teenuste puhul on seaduse kohaselt üldiseks eesmärgiks tagada olukord, kus riigi ressursse kulutatakse nende teenuste toimepidevuse tagamiseks, mis on tõepoolest elutähtsad ehk vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks kriisi ajal. Samuti on eesmärk tagada valmisolek ka elutähtsa teenuse katkestuseks, mitte vaid loodusõnnetuseks, katastroofiks või muuks selliseks sündmuseks.

Riigikogu kiitis 88 poolthäälega heaks sotsiaalkomisjoni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse (292 SE), millega sätestatakse töötaja ja ametniku õigused kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral, kui tööandja ei ole töötuskindlustuse seaduses sätestatud aja jooksul esitanud avaldust Eesti Töötukassale.

Juhul kui tööandja ei ole esitanud kindlustushüvitise taotlust töötukassale viie päeva jooksul alates töö- või teenistussuhte lõppemisest, antakse töötajatele ja ametnikele õigus see avaldus ise esitada, et töötuskindlustushüvitist saada.

Kehtiva seaduse kohaselt saab avalduse kindlustushüvitise saamiseks esitada ainult tööandja.

Seadus sätestab töötaja ja ametniku kindlustushüvitise taotlemise tingimused ja korra koondamisel ning avalduses märgitavate vajalike andmete loetelu. Samuti muudetakse töötaja ja ametniku avalduse läbivaatamise tähtaega.

Keskkonnaminister Marko Pomerants tutvustas kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030:

Minister tõi välja, et kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

„Kuigi Eestis ei ole kliimamuutuste mõjud nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa riikides, sagenevad kliimastsenaariumide kohaselt ka Eestis aastaks 2100 oluliselt üleujutused ja suvised põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu ning suurenevad tormikahjustused. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase,“ ütles minister. Ta lisas, et kliimamuutusi võime kohata juba praegu.

„Kui seni on Eestis peamiselt tegeletud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgede likvideerimisega, siis tulevikus saab tänu kõnesolevale arengukavale kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada,“ tõi Pomerants välja.

„Arvestades, et kliimamuutused mõjutavad nii majandust, keskkonda kui ka tervet ühiskonda, on kindel see, et praegu tegutseda on odavam – rakendades kliimamuutuste negatiivsete mõjude vähendamise ennetusmeetmeid – ning oluliselt mõistlikum, kui hiljem likvideerida üleujutuste või tormide tekitatud kahjusid,“ ütles minister. „Samuti saame me kliimamuutustega kaasnevaid positiivseid ilminguid, nagu põllusaagikuse ja suveturismi ning taastuvenergia potentsiaali kasv, käsitleda Eesti riigi konkurentsieelisena,“ lisas ta.

Ministri sõnul on riiklik kliimamuutustega kohanemise arengukava vajalik eeldus ka Euroopa Liidu struktuuritoetuste saamise nõuete täitmiseks.

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga toimetulekuks,“ märkis Pomerants.

Komisjonipoolne ettekandja Valeri Korb andis ülevaate komisjonis arutatust. Ta tõi välja, et komisjonis tõstatus küsimus põlevkivi kasutamise kohta elektritootmises.

Ettekandja märkis, et kuigi Eestis ei ole kliimamuutused nii ekstreemsed kui paljudes teistes maailma ja Euroopa riikides, on tegu siiski vajaliku arengukavaga, kuna selle tulemusena paraneb Eesti riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutustega toimetulekuks, samuti Eesti riigi konkurentsivõimelisus.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (346 SE) näeb ette võimaluse, et kaitseväelasele määratud distsiplinaararesti on võimalik kanda lisaks Kaitseväe arestimajadele ka politsei arestimajades.

Aresti täideviimise kohaks valitakse võimalusel lähim politsei arestimaja. Arestimajja paigutamise korraldab Kaitsevägi, kelle eelarvest kompenseeritakse ka kaitseväelase arestis hoidmise kulu. Arvestuslikult suunatakse politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast aastas ja arest kestab keskmiselt seitse päeva. Peamisteks arestiga karistamise põhjusteks on alkoholi või narkootikumide kasutamine; omavolilise teenistusest puudumise eest; kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise eest; sõjaväelise väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise eest; korduva mitteallumise eest.

Muudatus võimaldab eelkõige riigi ressursse kasutada otstarbekamalt. Politsei arestimajade kasutamisega ei pea Kaitsevägi täiendavalt investeerima oma kinnipidamisruumide väljaehitamisse või korrashoidu, samuti säästetakse personalikulu.

Riigikaitsekomisjon esitas konsensuse alusel eelnõule viis muudatusettepanekut ja tegi mõned keelelised parandused. Muudatusettepanekud on valdavalt täpsustava iseloomuga. Ühe muudatusettepaneku tulemusena on aresti peatamine võimalik väljaõppes osalemiseks ka näiteks sõjalaevas, kus on aresti kandmiseks ettenähtud ruum. Samuti täpsustati, et arutluse all olev seaduseelnõu vajab kolmandal lugemisel seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE), millega võetakse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi. Üks neist käsitleb tööaja korraldust siseveetranspordi valdkonnas ja teine meremeeste tööalaseid õigusi saada tööandjalt infot ja olla kaasatud nende huve puudutavate küsimuste lahendamisel.

Viimase muutmine loob meritsi kaupu vedavate laevade laevapere liikmetele, kes töötavad üleühenduselise ettevõtja juures, võimaluse moodustada Euroopa töönõukogu.

Üleühenduseline ettevõtja on ettevõtja, kellel on Euroopa Liidu liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat ja kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat. Eestis vastab nendele kriteeriumitele AS Tallink Grupp.

Euroopa töönõukogu on töötajaid esindav organ, mille koosseisu kuuluvad töötajad igast liikmesriigist, kus ettevõte tegutseb. Töönõukogu eesmärgiks on tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks töötajate huve mõjutavates küsimustes. Käesoleval ajal on selline võimalus tagatud kõigis teistes sektorites, kui seal tegutseb üleühenduseline ettevõte.

Sotsiaalministeerium esitas eelnõule kaks muudatusettepanekut. Esiteks, meretöö seaduse muudatustega antakse seni Sotsiaalministeeriumi kohustuseks olnud meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse tasuta osutamiseks sõlmitava halduslepingu sõlmimise kohustus alates 1. jaanuarist 2018. a üle Terviseametile. Terviseametile lisanduva kohustusega lisakulu ei kaasne. Teine muudatusettepanek on seotud esimesega, mis näeb ette, et seoses eelnõu täiendamisega tuleb muuta ka rakendussätteid.

Esimese lugemise läbis kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (358 SE) võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv, millega (soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. november 2016.

Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõuga (341 SE) luuakse alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Huviharidus ja huvitegevus peavad olema noortele kättesaadavad vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia. Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus moodustab eelnõu kohaselt 95 protsenti kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast. Ülejäänu on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks, samuti huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks.

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Heidy Purga Reformierakonna fraktsioonist, Märt Sults Keskerakonna fraktsioonist, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist ja Raivo Põldaru Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE) eesmärk on muuta paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest makstava välislähetustasu määra kehtestamise regulatsioon.

Eelnõuga kaotatakse seadusest teenistujaga kaasasoleva lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ja nähakse ette nende kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Ka praegu kehtestatakse need protsendimäärad valitsuse määruses. Muudatus on kooskõlas üldise palgapoliitikaga, mille käigus on palkade regulatsioon viidud seadustest määruste tasandile.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõuga (359 SE) rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, seal hulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Eelnõu täiendab finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks, kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Eelnõu tõstab turukuritarvituste sunniraha määra. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral tõuseb vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata sunniraha kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses on see vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (360 SE) tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tehakse kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Eelnõuga saavad kohalikud omavalitsused õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Eelnõu kaotab alaealiste komisjonid.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog. Tavaliselt tegelevad lapsega korraga vähemalt kolm nimetatud spetsialisti.

Seni on alaealiste komisjonid suunanud lapsi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuid selle otsuse aluseks on olnud õigusrikkumine, mitte sisuline vajadus last aidata. Eelnõu näeb ette, et lapse vabadusi võib piirata vaid minimaalsel vajalikul määral ning kogu tegevus peab olema suunatud sellele, et laps suudaks ennast või teisi kahjustavast käitumisest edaspidi hoiduda.

Alaealiste komisjonid on menetlenud õigusrikkumisi ning pakkunud ka lapsele abi. Kuid komisjonide formaadi tõttu pole see parim lahendus, kuna abi ja tugi lapsele pole pikaajaline ning pidev. Lastekaitsesüsteemis on lapsega võimalik tegeleda oluliselt lapsesõbralikumalt.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE).

Seaduse muutmisega laiendatakse selle reguleerimisala, et ennetada ja vähendada tubaka- ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas.

Lisatakse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete väljapaneku keeld ning nende kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades. Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele. Lisaks laiendatakse kehtiva tubakaseaduse müügiedenduse sätteid tubakatootega seonduvatele toodetele (nt ei tohi pakkuda loosimise võidu, auhinna või muu hüvena) ning keeldu müüa tubakatootega seonduvat toodet mõne teise tootega (nt mobiilikott, tuhatoos) samas müügipakendis.

Eelnõuga piiratakse e-sigarettide kättesaadavust ja tarvitamist. E-sigareti kasutamine on edaspidi lisaks lasteasutustele keelatud kõigis teistes suitsetamiseks keelatud kohtades (nt toitlustusettevõtetes, kauplustes). Senisele piiriülesele kaugmüügi keelule lisandub riigisisene kaugmüügi keeld tubakatoodetele ja nendega seonduvatele toodetele, sh e-sigarettidele. See tähendab, et edaspidi ei saa sidevahendite kaudu (nt e-kaubanduse või kataloogi teel) neid tooteid osta.

Eelnõuga kehtestatakse nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele (nt ei tohi vedelik sisaldada vitamiine, kofeiini ega muid aineid, mida seostatakse jõu ja energiat andva mõjuga) ning keelustatakse tubakast erinevad maitsed e-sigarettides.

Eelnõuga tehakse kohustuslikuks dokumendi küsimine tubaka- või sellega seonduvat toodet ostvalt kliendilt, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt täisealise või müüjale tuttava isikuga. Maksu- ja Tolliametile antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajaduse korral kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid isikuid.

Seadus jõustub üldises korras. Müügiedenduse keelule, väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise keelule, riigisisese kaugmüügi keelule, maitse- ja lõhnaainete keelule e-sigarettides (lubatud on ainult tubaka maitse ja lõhn), keelule müüa tubakatootega seonduvat toodet muu tootega ühtses pakendis ning kehtivatele pakenditele märgistuse nõuete laiendamine ka pakenditesse lisatavatele trükistele on üleminekuaeg 1. jaanuarini 2019.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle ELi kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast . 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit.

Eelnõu sätestab, et aktsiisilaost väljuv kütus peab sisaldama biokütust alates 2017. aasta 1. maist vähemalt 3,3 protsenti igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2018. aasta 1. aprillist vähemalt 6,4 protsenti igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2019. aastast vähemalt 8 protsenti, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4 protsenti ning alates 2020. aastast vähemalt 10 protsenti, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4 protsenti.

Biokütust toodetakse taastuvatest allikatest nagu jäätmetest, loomsetest taimsetest rasvadest, toiduks kõlbmatuks teraviljast, rapsiseemnetes, vetikatest jne. Meie lähiriikidest toodetase seda näiteks Soomes ja Leedus.

Kuivõrd Lätis ei pea 2017 ja 2018 aasta talvel diislikütusele biokütust lisama, ei ole eelnõu kohaselt diislikütusele biokütuse lisamine kohustuslik perioodil 1. november 2017. a – 31. märts 2018.

Enamus Eestis kasutusel olevatest sõidukitest on võimelised biokütuse lisandiga kütuseid probleemideta kasutama. Sõidukid, mille tootjad ei luba kasutada biokütuse lisandiga bensiini, saavad kasutada bensiini 98. Sõidukitest, milles ei soovitata biokütuse lisandiga kütuseid kasutada, annab ministeerium ülevaate maanteeameti veebilehel.

Muudatuste jõustumisel võib eeldada bensiini hinnatõusu ligi 0,5 eurosenti liitri kohta ja diislikütuse puhul ca 1-1,5 eurosenti liitri kohta. 2018. aastal võib hinnatõus olla 1-2,9 eurosenti liitri kohta, 2019. aastal 1,2-3,6 eurosenti liitri kohta ja 2020.a 1,5-4,5 eurosenti liitri kohta võrreldes 2016. aasta novembrikuu hindadega. Hinnaprognoos baseerub etanooli ja kvaliteetse biodiislikütuse 2016. aasta novembrikuu hindadel. Arvestades, et veel paar aastat tagasi oli võimalik hinnatõus ligi kaks korda kõrgem, ei pruugi biolisandit lisamise kohustus vedelkütuste hinda lähitulevikus üldsegi muuta, märgitakse seletuskirjas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) sihiks on suurendada Eesti energiajulgeolekut, muuta Eesti gaasiturg avatumaks ja soodustada müüjatevahelist konkurentsi.

Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks luuakse kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru regulatsioon, mille kohaselt peab süsteemihaldur hoidma gaasivaru koguses, mis vastab ELi vastavas määruses sätestatud nõuetele.

Energiajulgeoleku huvides kehtestatakse eelnõuga kohustus, et gaasivaru võib hoida vaid Euroopa Liidu riigis. Gaasivaru võetakse kasutusse, kui gaasisüsteemis on tõsine varustushäire. Eelnõu kohaselt sätestatakse gaasi süsteemihaldurile, kes on Elering AS, detailsem nõue hoida kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru tagamaks gaasi vähemalt 30-päevane varustuskindlus tarnehäire korral.

Eesti gaasituru avatumaks muutmiseks ja ning müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks seatakse süsteemihaldurile kohustus arendada välja gaasituru andmevahetuse platvorm, mis võimaldab tarbijal saada perioodilise ülevaate gaasitarbimisest ning mille abil saab vahetada gaasimüüjaid. Eelnõuga reguleeritakse bilansihoidmise kohustuse muudatusi, mille kohaselt hakatakse gaasisüsteemi bilanssi hoidma energiaühikutes leppetingimuslikul rõhul 1 atm ja temperatuuril 0 °C.

Gaasimüüjate halduskoormust vähendab eelnõu säte, mille järgi hakatakse neilt tegevusloa asemel nõudma üksnes registreerimiskohustust. Gaasi müüja, kes müüb gaasi kodutarbijatele, ei pea enam müügilepingu tüüptingimusi konkurentsiametiga kooskõlastama. Piisab, kui müüjal on tüüptingimused oma veebilehel avaldatud.

Seletuskirjas märgitakse, et gaas moodustab Eesti energiabilansis suhteliselt madala osakaalu – alla 5 protsendi. Gaasi kasutab Eestis kõige rohkem kaugküttesektor – 40 protsenti, järgneb tööstus 23 protsendiga. Kodutarbijad kasutavad maagaasi 12 protsendi ulatusest gaasi aastasest tarbimisest. Gaasi osakaal on Eestis kaugküttes üha vähenemas, gaasikatlad asenduvad hakkekateldega. Näiteks Tallinnas toodetakse tänaseni kaugkütet 60 protsendi ulatuses gaasist. See osakaal väheneb järgmisel aastal juba alla poole ja paari aasta pärast kasutatakse gaasi ainult tipukoormuse katmiseks – siis moodustab gaas 20 protsenti Tallinna kaugkütte tootmiseks vajalikust kütusest.

Eesti on gaasi osas olemuselt energiasaar – oleme ülejäänud Euroopa gaasisüsteemist füüsiliselt eraldatud. Sama kehtib ka Soome ja Läti kohta. Enamuse Eestis kasutatavast gaasist tarnib Gazprom.

Istung lõppes 19.48.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201702081400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu uudised