Kolme opositsioonierakonna esindajad Andres Ammas, Igor Gräzin, Madis Milling ja Martin Helme soovisid luua Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juurde luua eetilis-moraalseid hinnanguid andva sõltumatu eetikanõukogu, kuid Riigikogu enamus lükkas tänasel istungil seaduseelnõu tagasi.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme hinnangul oleks sõltumatu eetikanõukogu aidanud ERR-i programmi tasakaalustada, kuivõrd praegune eetikanõunik seda ülesannet ei täida.

„See sisekontrollimehhanism, mis eetikanõuniku näol ERR-s on, ei toimi. Eetikanõunik Tarmu Tammerk ei anna ausat hinnangut, vaid on valinud selgelt õigustaja ja kinnimätsija rolli. Tema ülesanne on selgitada kõigile, et te kõik teised on lollid ega saa asjadest õigesti aru ning programmi sisuga on kõik hästi,“ rääkis Helme.

Helme sõnul maksab maksumaksja praegu 35 miljonit eurot aastas ERR-i vahendusel meieni jõudva vasakradikaalse liberaalse propaganda eest.

„Olen ERR-i nõukogu liikmena juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, kui kallutatud on olnud üks või teine uudislugu ja kuidas see on tegelikult institutsionaalne kallutatus. Näiteks Donald Trumpist käsitlevates uudistes toetutakse või viidatakse pidevalt Ameerika Ühendriikide suurtele väljaannetele, mis kõik on ennast seostanud ametlikult, juhtkirja tasandil Clintoni pooldamisega. Aga meile esitatakse seda erapooletu uudisena.“

Helme juhtis tähelepanu, et ka ETV poliitikateemaliste saadetesse kutsutud külaliste valik on ühekülgne ja aruteludesse ei kaasata kõikide Riigikogus esindatud erakondade liikmeid.

„Võtame „Foorumi“ saate. Kui sul on üks erakond, mida süstemaatiliselt teistest vähem saatesse kutsutakse, siis see on tsensuuri üks võimalikke vorme. Kui sa ei räägi Süüria pagulastega või immigrantidega seotud kuritegevusest Eestis või Rootsis, siis ka see on üks tsensuuri vorme. Kui sa ei räägi mingisugustest uudistest, mis ei sobitu selle väljaande toimetuse valdava maailmavaatega, siis ka see on üks tsensuuri vorme. Kui Riigikogus oli riiklikult olulise küsimusena arutluse all EKRE algatatud Rail Balticu teema, siis AK põhisaade seda ei käsitlenud.“

Helme toob kallutatuse näiteks ka ERR-i nõukogu otsel vastu võetud presidendivalimiste kajastamise korra, mis pidi tagama kandidaatide võrdse kohtlemise ja lähtus ajakirjanduseetikast. „Aga siis, kui läks tegelikuks kampaaniaks, seda korda lihtsalt rikuti. Eetikanõunik leidis, et ei ole midagi viga, kõik on hästi.“

Sõltumatu eetikanõukoda oleks saanud ERR-i programmi õiglasemaks muuta, aga Riigikogu kartellienamus ei pidanud seda vajalikuks.

Allikas: Riigikogu uudised