Täna tuleb Riigikogus esimesele lugemisele kliimamuutustega kohanemise arengukava, mis seab suunised, kuidas kliimamuutustega paremini toime tulla.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul võib erinevate kliimastsenaariumite ja projektsioonide põhjal väita, et kliima muutub ning teades selle mõju, saab ja tuleb muutusteks valmis olla.

"Arvestades, et kliimamuutused mõjutavad nii majandust, keskkonda kui ka tervet ühiskonda, on kindel see, et praegu tegutseda ning negatiivsete mõjude vähendamiseks ennetusmeetmeid rakendada on odavam ja mõistlikum, kui hiljem üleujutuste või tormide tekitatud kahjusid likvideerida. Samuti saame me kliimamuutustega kaasnevaid positiivseid ilminguid nagu põllusaagikuse ja suveturismi ning taastuva energia potentsiaali kasv, käsitleda Eesti riigi konkurentsieelisena," selgitas Pomerants.

Kuigi Eestis ei ole kliimamuutuse mõjud nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa riikides, sagenevad kliimastsenaariumite kohaselt ka Eestis aastaks 2100 oluliselt üleujutused ja suvised põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu ning suurenevad tormikahjustused. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. Kliimamuutuste mõjusid võib kohata juba praegu: möödunud 10 aasta jooksul on sagenenud rannikualadel ning siseveekogude ääres paiknevate linnade (Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Tartu) üleujutused ning marutuulte ning ekstreemsete sademete esinemine.

Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile ja nende alusel töötati välja valdkondlikud kohanemismeetmed, nii lühikeses perspektiivis (kuni 2030) kui ka kaugemas tulevikus (kuni 2050 ja 2100).

Tulevikus peab valmis olema sagedamasteks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uuteks taimekahjuriteks ja võõrliikideks. Kliimamuutustel on ka positiivseid tagajärgi, nimelt pikeneb suveturismi hooaeg, tuuleenergia mahtude võimekus kasvab, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad ökoinnovatsiooni ja IT valdkonna võimalused.

Arengukava eesmärkide täitmiseks tuleb tõsta päästevõimekust ning maakasutuse, linnakorralduse ja planeerimise valdkonna spetsialistide teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest. Arendada ekstreemsete ilmastikuolude hoiatus- ja prognoosisüsteeme, täiendada geoinfoportaali uute andmetega üleujutuste ja võimalike soojussaarte kohta. Selgitada välja kliimamuutustest ohustatud liigid, nende kohanemisvõime ja ohustatuse tase ning koostada kaitse tegevuskavad.

Arengukava koostamist ja täitmist korraldab Keskkonnaministeerium, kuid meetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid. Eelnõu on ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda ka rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Arengukava maksumuse prognoos kuni aastani 2030 on 43 miljonit eurot. Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mille maksumus perioodil 2017-2020 on 6,7 miljonit eurot, millest poole moodustavad riigieelarvelised kulud ja teise poole välisvahendid.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 08.02.2017 pressiteade