Keskkonnaministeerium on saatmud asekantsleri Ado Lõhmuse kommentaari seoses keskkonnaühenduste teatega, et eelmisel nädalal kooskõlastusringile saadetud maapõuepoliitika põhialustega tutvumiseks on jäetud liiga vähe aega.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus:
Maapõuepoliitika põhialuste välja töötamisega alustati juba 2015. aasta juunis ning sama aasta detsembris moodustati arengudokumendi koostamiseks eri huvigruppidest koosnev töörühm, mille üheks liikmeks on ka Keskkonnaühenduste koda. Maapõuepoliitika põhialuste koostamine on algusest peale olnud avalik protsess, mida vedas töörühm, kuhu kuulusid keskkonnaühenduste, eri ministeeriumite ja riigiasutuste, geoloogide, kaevandajate ning ülikoolide esindajad. Arvestades seda, et maavarade uurimise ja kaevandamise teema on olnud kogu aeg tuliste pooldajate ja kindlameelsete vastaste suure tähelepanu all, ei ole Keskkonnaministeeriumil kunagi olnud soovi poliitika alusdokumendi vaikselt kabinetivarjus menetleda. Keskkonnaühenduste koda ja Eestimaa Looduse Fond on olnud dokumendi koostamise juures praeguseks juba poolteist aastat, nende esindajad on osalenud töörühmade koosolekul ja andnud oma sisendi eelmisel nädal kooskõlastusringile läinud dokumendile.
Lisaks toimub 31. jaanuaril Kumus dokumenti tutvustav kaasamisseminar "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050", pärast mida on kõigil huvigruppidel, sh keskkonnaühendustel võimalus avaldada kooskõlastusringi raames dokumendi kohta veel täiendavat arvamust. Avalikkus saab arutelus osaleda tutvustamise seminaril ning konstruktiivsed ettepanekud ministeeriumile ka kirjalikult teele panna. Kui pärast 2.veebruari selgub, et on laekunud väga palju muudatuste ettepanekuid, siis korraldame täiendava arutelu. Kutsume kõiki kaasa mõtlema ja panustama, kuid maavarade kasutamisest pelgalt negatiivsetes toonides tuleviku maalimine ei ole kindlasti ainus lähenemisviis. Seminaril toimub ka arutelu, kuidas kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid ühiskonnale suurimat väärtust looval moel. Paneeldiskussioonis osalevad Marko Pomerants (Keskkonnaministeerium), Ando Leppiman (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Kalle Kirsimäe (Tartu Ülikool), Kristjan Piirimäe (SA Eestimaa Looduse Fond) ja Andres Rammul (Nordkalk AS).
Maapõuepoliitika põhialuste koostamise töörühma kuuluvad Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Geoloogiakeskuse, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Maa-ameti, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajad. Lisaks moodustati eri huvigruppidest koosnevad alltöörühmad, kus keskenduti süvitsi riigi ülesannete määratlemisele, maapõue kasutamisele, teadus- ja arendustegevustele, potentsiaalsetele maapõueressurssidele, keskkonnakaitsele ja ruumilise planeerimisele.
Keskkonnaministeerium lähtub kaasamisel valitsuse koostatud heast tavast, mille kohasel seisneb kaasamine otsuste tegemisel huvirühmade informeerimises, nendega konsulteerimises või koostöö tegemises. Maapõuepoliitika põhialuste koostamiseks selgitati välja huvigrupid, keda otsused mõjutavad. Avalikkust on hoitud kursis nii dokumendi koostamisega alustamisest kui ka eri vaheetappidest, samuti toimus möödunud aasta aprillis Tallinnas maapõue strateegia konverents.
Töörühmade protokollid, dokumendi eelnõu ja seletuskirja leiab siit: http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 25.01.2017 pressiteade