Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad.
Keelud
Keelatud oli tuld põletada ja vilja külvata.
Püha Matteus
Pankurite, arveametnike, maksu- ja tolliametnike ning turvameeste kaitsja. Matteust peetakse 60.-90. aastal kirjutatud esimese evangeeliumi autoriks. Enne kristlaseks saamist oli Matteus maksukoguja, nõudes sisse roomlastele määratud makse. Kristlaseks saades jättis ta varasema ameti maha ja ühines Jeesuse jüngritega. Pärast Jeesuse surma jutlustas ta Juudamaal, Pärsias ja Etioopias, kus ta suri märtrisurma. Matteusele on pühitsetud Järva-Madise ja Harju-Madise kirik.
Ussid lähevad maa sisse
ja kaotavad mürgisuse kolmel järjestikusel pühal, millest igaüks on tuntud kindlal kitsamal alal: ussimaarjapäev, 8. september – Ida-Eesti; viissenjapäev, 14. september – Kagu-Eesti, Setumaa; madisepäev, 21. september – ilmselt kunagi üle Eesti levinud.
Harju-Madise kihelkonnas peeti kiriku nimepäeva, kihelkonna madisepäeva nädal enne mihklipäeva. Sel sügisesel madisepäeval tehti õlut ja sepikut ning peetud suurt püha.
Paastu-madisepäeval aga ei võetud tuld üles, sest vastasel korral oleks suvel kärbseid siginenud. (Harju-Madise)
Kui sügise madisepäe on, sis võetse kanadelle võti ära: sis andasse kanadelle peris söök, sis kanad änam vällast ei saa, pole vällast änam võtta kedagi, joosevad nõndasama. See madis on kahekümne esimisel septembrel. Sis akatse kanu käest iga päe söötma. Vat sügise see madisepäe akkavad matikud ära kaduma, poevad koore vahele ja maa sisse. Viimase madisepäe akkab ka siil omal talvekortelt korraldama, lehti kokku raapima. (Saarde)
Sellel päeval peavad kõik loomad, ussid ja maod oma pesadesse ära pugema talveund magama, mikspärast seda ka matusepäevaks nimetakse. (Palamuse)
Madisepäe külm tähendäb, et terve talve saab olema külm. Madissepäävä järele ennustasse talvet. (Vigala)
Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.
|