„Eesti põllumajanduse konkurentsivõimelisuse kindlustab kaasaegse tehnoloogia juurutamine, uuenduste kiire sisseviimine igapäevases praktilises tootmises ja kõige olulisema mõjurina kvalifitseeritud tööjõud,” ütles minister Ester Tuiksoo 20. septembril Räpinas toimunud põllumajandushariduse konverentsil „Elukestev õpe maamajanduses”.

Põllumajandusminister rõhutas, et kõik algab mõttelaadist. „Kui ollakse aldis uuele, kui mõistetakse, et konkurentsivõimelisus algab järelemõtlemisest, kuhu ja kuidas minna, siis on soov uute teadmiste omandamiseks olemas.”

„Olen Eestis ringi sõites näinud nii hästi funktsioneerivaid talusid, kus valitseb innovaatiline mõttelaad ja tegutsemistahe. Selliste talude markantseimaks näiteks võiks olla lüpsirobotitega lehmalaut 270 lehmale Tallinna lähistel. Samas on ka selliseid majapidamisi, kus valitseb arusaamine, et toetused on need, mis peavad talu ära toitma. Ei peljata isegi seda, et 2013. aastast vähenevad toetused ja majapidamistel tuleb turukonkurentsis ise toime tulla,” tõi minister näiteid mõttelaadide erinevusest.

Minister Tuiksoo keskendus oma kõnes ka elukestvale õppele, millest olulise osa moodustab tasemehariduse omandamine. „Kahjuks ei ole põllumajandus olnud viimase 10 aasta jooksul noorte poolt erialavalikul kuigi hinnatud valdkond. Hetkel näitab vastuvõtt majanduslikule kõrgharidusele tõusutrendi, mille üheks stiimuliks oli stipendiumite maksmine alates 2003. aastast,” ütles minister Tuiksoo.

Põllumajandusminister peatus oma ettekandes ka põllumajanduses valitseval tööhõive probleemil, kirjeldades hetkeolukorda järgmiselt: „Praegu on Eesti põllumajanduses hõivatud vähem kui 5% tööjõust. Juhte nendest on vähemalt 20 000. Kui lugeda inimese keskmiseks tööeaks 25 aastat, siis tuleks igal aastal valdkonna jaoks ette valmistada 1440 haritud noort inimest, seal hulgas 800 juhti.”

Lisaks sellele rõhutas minister Tuiksoo haldusala ametnike olulisust põllumajanduse arengus: „Tuleb kindlustada järelkasv paarile tuhandele haldustöötajale, kes töötavad PRIA-s, Põllumajandusministeeriumis, Taimetoodangu Inspektsioonis, veterinaarametites ja maaparandusbüroodes. Samuti on vaja järelkasvu töötajatele teadus- ja haridusasutustes ning konsulentidele nõuandekeskutes.”

„Endiselt oleme küsimuse ees, kas tänane tasemekoolitus tagab haritud põllumeeste järelkasvu, sest viimastel aastatel on ülikooli ja kutseõppeasutuste lõpetajate arv kokku ainult 450 ringis. Samas on hinnatav see, et praegused lõpetajad on saanud hea väljaõppe ja paljud neist on kõrvuti lõputunnistusega välja teeninud ka kutsetunnistuse. Sellised noored on meie põllumeeste ridades eriti oodatud,” ütles Tuiksoo.

Rääkides elukestva õppe erinevatest võimalustest, pakkus minister omalt poolt järgmised lahendused: „Haritud põllumeeste järelkasvu puudujääke korvab õppimisvõimaluste loomine täiskasvanuile, mis omab elukestvas õppes baashariduse omandamisega võrdväärset rolli. Mitmekülgsed õpivõimalused maainimeste jaoks peaks sisaldama nii täiendkoolitust, sh pädevus- ja ümberõpet, nõuandetegevust, iseseisvat õppimist, kogemuste vahetamist ja analüüsi kui ka uurimistööd”.

„Juhendamine, nõustamine ja koolitus peaksid muutuma paindlikumaks ja toimuma integreeritult. Kõigile huvitatuile tuleks tagada kerge ligipääs kvaliteetsele informatsioonile ja vajadusel ka nõustamisele, mis puudutab nimeste õppimisvõimalusi kogu elu vältel,” nentis põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Räpina Aianduskoolis toimunud konverentsil "Elukestev õpe maamajanduses" arutati võimaluste üle elukestva õppe läbiviimiseks ning õppes osalejate ja õppe läbiviijate toetamiseks.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 20.09.2006 pressiteade.