Täna jõustusid muudatused keskkonnaministri 14.04.2014 määruses nr 10 "Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord". Määruse muudatused aitavad tagada, et ühistute tugi metsaomanikele ja metsamajanduslikud tegevused aitaksid täita eelkõige metsaseadusest ja metsanduse arengukavast tulenevaid eesmärke.

Alates tänasest (9.01.2017) saab siseriiklikke toetusi taotleda metsaühistu, millel on vähemalt 200 liiget. Selline nõue soosib elujõulisemaid ühistuid ja kvaliteetset teenust ning aitab vältida selliste ühistute teket, mis on keskendunud pigem toetusraha saamisele, mitte niivõrd ühistegevuse arendamisele.

Nõustamistoetuse saamisel on edaspidi oluline metsaühistu tulemusmõõdikute alusel saadud tulemus. Tulemusmõõdikute rakendamisel on kriteeriumideks ühistu liikmete arv, metsamaa pindala, metsaomanike teenindamise ja metsamajanduslike tööde korraldamise ning toetuste kasutamise aktiivsus. Toetatakse pigem neid ühistuid, kes on aktiivsemad ja panustavad rohkem metsamajanduslikesse tegevustesse.

Nõustamistoetust makstakse edaspidi metsaomaniku põhiselt, tundide üle enam arvestust ei peeta. Toetuse maksimaalne suurus sõltub ühistu liikmete arvust. Pärast toetuse otsuse saamist teab metsaühistu, kui suur on kasutada oleva raha hulk teatud ajavahemikul ja saab nõustamisteenuse osutamist paremini planeerida. 80-eurone toetus metsaomaniku kohta on arvestatud viimaste aastate nõustamise keskmise mahu järgi, mis on umbes 3,1 tundi metsaomaniku kohta.

Määruses täpsustati metsa uuendamise toetuse eesmägi sõnastust: selleks on metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast raiet või metsa hukkumist. Lõike konkreetsem sõnastus võimaldab välistada metsatoetuse kasutamist metsataimede istutamiseks mitte-metsamaale. Kuna toetusraha on vähe, suunatakse see eelkõige seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Abikõlblikud on metsamaa uuendamiseks tehtavad tööd: maapinna ettevalmistamine, metsataimede soetamine ja istutamine, kuni kolme aasta vanuse metsauuenduse hooldamine. Metsamaal peavad olema kehtivad inventeerimisandmed, muu maa metsastamine ei ole abikõlblik. Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arveid ja maksekorraldusi, kuid need peavad endiselt olema soetatud majandustegevuse registris registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijalt ja taimedel peab olema kultiveerimismaterjali põhitunnistus.

Metsaühistu kaudu toetuse taotlemisel on toetuse määr metsataimede soetamisel ja istutamisel 400 eurot hektari kohta, eraisikust taotlejale poole vähem: 200 eurot hektari kohta. Metsauuendamise hooldamise ja maapinna ettevalmistamise toetus on kuni 96 eurot hektari kohta, eraisikust taotlejale vastavalt 48 eurot hektari kohta. Alates 2020. aastast saab metsa uuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu.

Pärandkultuuri toetuse eesmärk on pärandkultuuriobjektide eksponeerimine laiemale avalikkusele. Objektide nimekirjast arvati määruse muudatusega välja ajaloosündmuste ja traditsioonidega seotud puistud, sest nende puhul puuduvad üheselt mõistetavad maastikumärgid. Samas lisati pärandkultuuriobjektide nimekirja metsaestakaadid ja saeveskid, mis on lihtsalt äratuntavad ja mille säilimine ja eksponeerimine on riigi seisukohalt olulised.

Metsa inventeerimise toetuse määra vähendati toetusraha nappuse tõttu 10 eurole hektari kohta. Toetatakse vaid metsa inventeerimist, mis on metsaseaduse järgi kohustuslik. Metsamajandamiskava koostamist enam ei toetata.

Metsaühistu toetuse puhul on rõhk metsamajanduslike tegevuste mahu suurendamisel ja efektiivsel nõustamisteenusel. Metsaühistu saab taotleda metsamajandusalase koostöö toetust erinevate metsakasvatuslike tegevuste korraldamiseks oma füüsilisest isikust liikmete metsamaal. Abikõlblike tegevuste loetelu koostamisel on lähtutud MAK 2020 peamistest suundadest.