· Atmosfääriõhu kaitse seadus

Atmosfääriõhu kaitse seadus koostati keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud välisõhu kaitse seaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk on kehtivat õigust korrastada, kuid on ka mõned sisulised muudatused, mis on tehtud tulenevalt eelmise seaduse rakendamisel saadud kogemustest. Sisulisemad muudatused puudutavad eelkõige lõhnatemaatikat, samuti ka müra.

Uues seaduses on lõhnaainete vähendamise tegevuskava koostamise nõuded detailsemad, mis tähendab, et ka tegevuskavad peavad olema märksa sisulisemad. Täpsemaks on tehtud ka müra regulatsioon ja kirjutatud lahti, mis see müra üldse on.

Lisaks tõstetakse künniseid, millest alates on nõutav õhusaasteluba. See tähendab, et teatud tegevusaladel (näiteks tanklad, sea-, veise- või linnukasvatus, põletusseadmed) väiksemad tegutsejad ei pea enam õhusaasteluba omama, kuid seda vaid juhul kui õhukvaliteedi piirväärtus on tagatud. Selle muudatuse tulemusena ei pea õhusaasteluba taotlema enam ligikaudu 600 ettevõtet. Küll aga tuleb neil oma tegevus registreerida, ent see on oluliselt lihtsam ja kiirem.

Täpsem info.
Seadus Riigi Teatajas.

· Veeseadus

Jaanuari esimestel nädalatel jõustuvad veeseaduse muudatused, mis puudutavad põllumajandustootmist. Esimese muudatusega nähakse ette seni aastal 2023 jõustuma pidanud sügisese vedelsõnniku laotamise keeluaja alguskuupäeva seniselt 1. detsembrilt järkjärguline varasemaks toomine. Väetiste laotamise sügisese keeluaja rakendamine on kavandatud järgmiselt:

- 2017. aasta sügisest ei tohi lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ning vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini.

- 2018. aasta sügisest ei tohi vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Seejuures antakse Keskkonnaametile õigus kehtestada vedelsõnniku laotamise ajaline piirang sõltuvalt ilmastikutingimustest alates 1. novembrist.

- 2019. aasta sügisest ei tohi vedelsõnnikut laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Keskkonnaametile antakse õigus kehtestada vedelsõnniku laotamise ajaline piirang sõltuvalt ilmastikutingimustest alates 15. oktoobrist.

Samuti tehakse veeseaduses muudatus joogivee kontrollikava koostamisega seotud sätetes. Kehtiva veeseaduse kohaselt koostab joogivee käitleja joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks ning kooskõlastab kava Terviseametiga. Edaspidi tuleb kontrollikava koostada viieks aastaks ning see tuleb iga viie aasta tagant ajakohastada ja kooskõlastada Terviseametiga. Joogivee käitleja võib edaspidi koostada joogivee kontrolli kava omal äranägemisel ka pikemaks perioodiks, nt kümneks aastaks, aga igal juhul tuleb kava iga viie aasta tagant ajakohastada ja Terviseametiga kooskõlastada. Nimetatud muudatust kohaldatakse uutele kavadele alates 2017. aasta 28. oktoobrist. Enne 2017. aasta 28. oktoobrit koostatud ja kooskõlastatud joogivee kontrollikavad kehtivad kuni nendes märgitud kehtivusaja lõpuni. Neid kavasid on võimalik peale 2017. aasta 28. oktoobrit muuta Terviseameti nõusolekul.

Veeseadus Riigi Teatajas.

· Jäätmeseadus

Novembris võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse muudatuse, millega riik toetab kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas. Toetus jaotatakse vastavalt kohalikus omavalitsuses registreeritud majapidamiste arvule, aastal 2017 on toetus ligi 2,9 eurot aadressiobjekti kohta. Toetus on sihtotstarbeline ehk seda saab kasutada ainult jäätmehoolduse arendamiseks.

2017. aastal saavad toetust kõik omavalitsused, kuid alates 2018. aastast peab toetuse saamiseks olema täidetud neli tingimust: kohaliku omavalitsuse territooriumil peab töötama jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine teises omavalitsuses, peab toimuma korraldatud jäätmevedu, on olemas kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning on asutatud jäätmevaldajate register. Tingimuste täitmist kontrollib Keskkonnaamet.

Eesti on võtnud eesmärgiks võtta 2020. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest, kuid aastal 2014 olime alles 32% juures, seega meil on oluliselt kasvuruumi.

Jäätmeseadus Riigi Teatajas.

· Maapõueseadus

Maapõueseadus koostati keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud seaduse. Uus maapõueseadus ajakohastab Eesti maapõueõigust, misläbi lihtsustub nii mõnigi valdkond. Maapõueseadusesse tehtud muudatused aitavad korrastada ja piiritleda riigi rolli maapõue kasutamise korraldamisel ning muudavad kaevandajate jaoks regulatsiooni selgemaks.

Näiteks ei pea püsiasustusega väikesaared enam oma teede tarbeks vajalikku liiva või kruusa ilmtingimata üle mere kohale tooma, vaid saavad mõistliku korra alusel ka kohalikku maavara kasutada. Samas tugevdab uus maapõueseadus hoobasid seal, kus on vaja tõhusamat järelevalvet, võtame kasvõi nn tiikide probleemi, kus tiigi nime all kaevandati süüdimatult maavara.

Täpsem info.
Maapõueseadus Riigi Teatajas.

·

· Kalapüügieeskiri

1. jaanuarist 2017 hakkab kehtima uus kalapüügieeskiri, mis on kooskõlla viidud 2015. aasta 1. juulil jõustunud kalapüügiseadusega. Uus eeskiri on eelmisega võrreldes oluliselt kasutajasõbralikum. Uues kalapüügieeskirjas on kaitsemeetmed kirjas veealade kaupa ning neis on lihtsam orienteeruda.

Kalapüügieeskiri Riigi Teatajas.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 30.12.2016 pressiteade