Eesti Energia AS esitas Keskkonnaametile Linnamäe paisu vee erikasutusloa pikendamise taotluse ning 12. detsembril ka keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi heakskiitmiseks, mistõttu amet otsustas pikendada veeluba 31. detsembrini 2017, et oleks võimalik KMH protsess lõpule viia.

"KMH läbiviimise tulemusena peaks selguma parim alternatiiv praeguse olukorra lahendamiseks, kus ühelt poolt soovime kaitsta Jägala jõge kui suure potentsiaaliga lõhe ja meriforelli jõge ning teisalt ka säilitada jõel asuvat muinsuskaitselise väärtusega Linnamäe hüdroelektrijaama. Meie jaoks on oluline tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva Jägala loodusala jõe looduskaitseliste eesmärkide elluviimine, ent siinjuures tuleb kindlasti teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et säiliksid ka sealsed ajaloolised väärtused," lausus Rein Urman, Keskkonnaameti Põhja regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist.

Praegu on Jägala jões lõhe ja meriforelli asurkonnad paisutuse tõttu hävinud, sest siirdekalad ei saa liikuda merest oma traditsioonilistele kudealadele kudema. Kui kogu elupaik oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see 4,6 km pikkune Jägala jõe lõik anda igal aastal 7600-12 600 lõhe noorjärku, millele lisandub veel meriforelli arvukuse kasv. Sellise arvu noorjärkude juures saaks jõgi kalurite rõõmuks anda tulevikus 1100 kuni 1900 lõhet aastas, mis on väga suur arv. Võrdluseks: Eesti võib järgmisel aastal Soome lahest püüda 1075 lõhekala. Lisaks lõhele tuleb tagada ka jõesilmu rändevõimalus Jägala joani ning Jägala jõe kui elupaigatüübi looduslik olek.

"Seda, kuidas ohustatud liikidele vajalike elupaikade taastamise käigus õnnestub kõiki muid eesmärke arvestada, on veel vara öelda, kuid töö kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmise nimel käib. Kui rääkida Linnamäe elektrijaama likvideerimise plaanist, siis jutt saab ikka käia ainult elektrienergia tootmise lõpetamisest, " ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Jägala jõe alamjooks kuni Jägala joani kuulub koos Jõelähtme jõe alamjooksuga Jägala loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Natura ala kaitseks on moodustatud Jägala jõe hoiuala. Jägala Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübi jõed ja ojad ning hariliku võldase, jõesilmu, lõhe, paksukojalise jõekarbi ja saarma elupaikade kaitse.

Jägala jõe näol on tegemist suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõega. Soome lahe jõgedest on tegemist tähtsuselt neljanda jõega ja kogu Eesti mõistes tähtsuselt viienda jõega.

Allikas: Keskkonnaameti 19.12.2016 pressiteade