Keskkonnaühendused kohtusid 16. detsembril keskkonnaministeeriumi esindajatega, et arutada ühiskonnas tekkinud usalduskriisi ning milline võiks olla jätkusuutlik ja avalikkusele läbipaistev metsapoliitika. Ühendused ootavad lähiajal reaalseid ministeeriumi samme kohtumisel antud lubaduste täitmiseks avalikkuse kaasamise ning seadusmuudatuste teemal.
"Tänane kohtumine ministeeriumiga oli esimene samm olukorra parandamiseks. Usalduse taastamiseks on nüüd vaja ka tegusid," ütles Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür. "Näeme jätkuvalt mitmeid laiemaid metsapoliitika probleemkohti, mida me täna arutada ei jõudnud. Üks suuremaid muresid on otsus raiuda metsa kogu juurdekasvu piires. See on sama kui brutopalga piires kulutamine. Igaüks saab aru, et palgast tuleb kõigepealt maksud maha lahutada ning ära võib kulutada vaid siis alles jääva osa," lisas Tüür.
Ühendused nentisid kohtumisel, et usalduskriis ministeeriumi ja ühenduste vahel on tekkinud aastate pikkuse perioodi vältel, mil looduskaitseekspertide ja kodanike häält metsanduspoliitika kujundamisel sisuliselt kuulda võetud ei ole. Ministeerium lubas kohtumisel, et kaasab edaspidi huvigruppe vastavalt valitsuse poolt kinnitatud kaasamise heale tavale. Samuti lepiti kokku, et kuuskede raievanuse langetamisega edasi ei minda, kui puudub ministeeriumi poolt selgelt kinnitatud plaan, kuidas muudatust elurikkuse jaoks kompenseerida. Ministeerium lubas korraldada kohtumisi eri osapooltega kuusikute raievanuse kui ka teiste problemaatiliste seadusemuudatuste küsimustes.
Eesti tippteadlased tõestasid eilses (15.12) Postimehes avaldatud artiklis, et keskkonnaministeerium varjab teadlikult mittesäästliku metsade majandamist kasutades eksitavad termineid ja sobivamat statistikat. Ühendused on seisukohal, et riik peab olema metsapoliitikat selgitades ja põhjendades aus, kasutama asjakohaseid meetodeid ja termineid ning muutma metsapoliitika läbipaistvamaks.
Ühendused avaldasid kohtumisel kahetsust, et keskkonnaministeerium seaduse muutmisel ei arvestanud eri huvidega. Näiteks rikuti valitsusasutusele kohustusliku kaasamise hea tava viit eri punkti. Kaasamise protsess oli pealiskaudne ja ettepanekud ei saanud sisulisi vastuseid. Mahuka eelnõuga tutvumiseks anti aega vaid 10 tööpäeva ehk üle kahe korra vähem kui minimaalne nõutav aeg.
Lõpusirgel oleva metsaseaduse muudatusega langeks viljakates kasvukohtades kuusikute lageraieks lubatav vanus 80-lt aastalt 60-le. Paraku taganes aga ministeerium algselt antud lubadusest ning antud muudatuse plaaniga ei kaasnenud kompensatsiooni elurikkuse kaitseks. Ühtlasi osutasid keskkonnaühendused kohtumisel ministeeriumiga avalikkuses vähem kõlapinda leidnud, kuid samuti väga teravale probleemile. Nimelt plaanitakse seadusemuudatusega oluliselt leevendada turbe- ja valikraiele kehtivaid tingimusi, mis sisuliselt tähendab, et kaitsealade piiranguvööndis asuvad metsad satuvad ohtu.
Keskkonnaühenduste põhjalikumad seisukohad on sõnastatud teavituskampaania lehel: http://metsakaitseks.voog.com
Allikas: SA Eestimaa Looduse Fondi pressiteade
