Riigikogu kolmapäevasel istungil oli tähelepanu keskmes maksumuudatuste eelnõu teine lugemine. Enne seda võeti vastu kuus seadust.

Maksumuudatuste eelnõu 157 muudatusettepanekust jõuti läbi hääletada 139, kuna enne muudatusettepanekute hääletamist võeti kuni 10-minutilisi vaheaegu.

Istung lõppes neljapäeval kell 9.46 ja maksumuudatuste eelnõu teist lugemist jätkatakse neljapäevasel istungil algusega kell 10.

Kavandatavaid maksumuudatusi selgitasid kolmapäeval Riigikogule rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ja rahandusminister Sven Sester. Läbirääkimistel võtsid sõna 22 Riigikogu liiget.

7. detsembril toimunud eelnõu teine lugemine katkestati rahanduskomisjoni ettepanekul.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (302 SE) järgi tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018. aastal ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Samuti tagab eelnõu, et 2017. aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas.

Eelnõu kohaselt jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud inimese hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Riigikogu 7. detsembri istungil otsustati viia eelnõusse muudatused, mis puudutavad maksuvaba tulu reformi. Tulumaksumäär jääb 20-le protsendile. Üldine maksuvaba tulu määr tõuseb 500 euroni kuus võrreldes praeguse 170 euroga. Maksuvaba tulu määr kaob aga 2100-eurose ja suurema kuise tulu puhul. Lastega seotud maksuvabastused jäävad endisel kujul alles.

Uus süsteem asendab alates 2018. aastast ka madalapalgaliste tagasimakse. Keskmine pension jääb endiselt maksuvabaks. Majutusteenuste käibemaks püsib 9 protsendil, ära jääb plaanitud tõus 14 protsendile. Sotsiaalmaksumäära pooleprotsendiline langetamine jääb ära.

Muudatustega vähendatakse peamiste kütuste aktsiisimäärasid ja ühtlustatakse gaasiliste kütuste aktsiisimäärasid. Aastaks 2018 tühistatakse kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Samuti on kavas lükata 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisimäärade tõus jaanuari algusest veebruari algusesse. Maagaasi aktsiisimäära on plaanis tõsta 25 protsendi võrra aastatel 2018-2020.

Kavandamisel on veel lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärade täiendav tõstmine.

Lasterikaste perede toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele on kavas tõsta 300 euroni kuus ning seitse ja enamat last kasvatava pere toetust 400 euroni kuus.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin tutvustas kolmapäevasel istungil 157 muudatusettepanekut, mis laekusid eelnõule pärast 7. detsembri Riigikogu istungit, kui eelnõu teine lugemine katkestati.

Eelnõust jäeti välja autode maksustamisega seotud sätted. Eelnõusse on viidud sätted, mis on seotud eraravikindlustusega. Muudatus võimaldab tööandjal edaspidi maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Abikaasade ühise deklareerimise võimalus säilitatakse elamuasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Vabatahtlike mahaarvamiste piirmäärad kehtivad isikupõhiselt. See tähendab, et maksumaksja saab arvata maksustamisperioodil kantud koolituskulusid, tasutud eluasemelaenu intresse ja tehtud annetusi oma maksustatavast tulust maha kuni 1200 eurot, ent mitte üle 50 protsendi maksustatavast tulust. Kui mahaarvamised ületavad neid piirmäärasid, siis saab koolituskulude ja eluasemelaenu intresside kasutamata osa üle kanda teisele abikaasale, kes võib need arvata maha oma maksustatavast tulust, pidades silmas, et koos tema enda tehtavate mahaarvamistega ei tohi need samuti ülal nimetatud piirmäärasid ületada. Piirmäärad ei kehti laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu suhtes, mille puhul on ainsaks piiriks maksustatava tulu suurus.

Rahandusminister Sven Sester andis ülevaate kavandavatest eelnõu muudatustest, mis järgmise aasta riigieelarve 9,5 miljardi suurusest mahust puudutaksid ligikaudu üht protsenti ehk 0,1 miljardit eurot. Ta nimetas kõige olulisemana maksuvabatulu reformi ehk madalamat ja keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu hüppelist suurendamist 500 euroni. Seaduse muudatuse tulemusel 2017. aastal saavad madalapalgalised 2016. aasta eest tulumaksutagastuse ning 2018. aastal rakenduks juba täisjõus uus maksureform. Tema sõnul soovib valitsusliit jätta sotsiaalmaksu samale tasemele nagu täna.

Rahandusminister märkis, et tulumaksuseaduses on kavas eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäär langetada 300 euroni ning hoiuseintresside maksuvabastus kaotatakse. Tema sõnul kulude ühise mahaarvamise võimalus säilib. „Erinevalt praegusest ei saa ühisdeklaratsiooni esitades summeerida kummagi abikaasa maksuvaba tulu, kuid uus maksuvaba tulu määr, 500 eurot kuus ületab maksuvaba tulu maksimumtaseme, mida olnuks võimalik kasutada seni kehtinud mõlema abikaasa ühisdeklaratsiooni esitamise korral,“ ütles Sester.

Teiseks kiireloomuliseks muudatuseks pidas Sester majutusteenuste käibemaksumäära hoidmist praegusel tasemel ehk 9 protsendi juures, jättes ära 14 protsendini plaanitud tõusu. Kolmandaks on kavas tõsta lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärasid nii, et väheneb erinevus kangete alkohoolsete jookide aktsiisimääradega. Lisaks on kavas 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuarist planeeritud alkoholiaktsiisi tõus lükata edasi veebruarikuusse.

Sester selgitas veel kütuste aktsiisimäärasid puudutavaid muudatusi. Kavas on ära jätta 2018. aastaks ette nähtud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Täiendavalt on aastatel 2018–2020 kavas tõsta maagaasi aktsiisimäärasid, mille tulemusena kallineb maagaasi lõpphind igal vaadeldaval aastal suurusjärgus 2,5–5,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sõltuvalt tarbija gaasitarbimise mahust. Sesteri sõnul on valitsus lubanud tuleva aasta esimesel poolel otsida võimalusi aktsiisipoliitika leevendamiseks energiamahukatele ettevõtetele. 1. juulist 2017 on kavas rakendada gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamise pakett.

Läbirääkimistel võtsid sõna Deniss Boroditš, Kalle Laanet, Urmas Kruuse, Kalle Palling, Taavi Rõivas, Terje Trei, Hanno Pevkur, Kersti Sarapuu, Maris Lauri, Andres Herkel, Igor Gräzin, Keit Pentus-Rosimannus, Aivar Sõerd, Arto Aas, Remo Holsmer, Eiki Nestor, Jaak Madison, Andres Ammas, Madis Milling, Helir-Valdor Seeder, Kristen Michal ja Märt Sults.

Läbirääkimistel sõna võtnud opositsiooni esindajad kritiseerisid eelnõu muudatusettepanekuid, heitsid koalitsioonile ette vähest kaasamist, eelnõu menetlusega kiirustamist, astmelise maksusüsteemi kehtestamist ja eelnõu mõjuanalüüside puudumist.

Riigikogu võttis vastu kuus seadust:

Riigikogu kiitis 87 poolthäälega (7 vastu) heaks valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (251 SE), mis soodustab ja lihtsustab nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse. Selleks lihtsustatakse viisa ja tähtajalise elamisloa taotlemist neile välismaalastele, kes tegelevad iduettevõtlusega.

Välisinvestoritele parema keskkonna loomiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks nähakse ette tähtajalise elamisloa andmise alus suurinvestorile. Suurinvestoriks loetakse välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse.

Lihtsustatakse doktoriõppes õppivate välismaalaste elamisloa omamise tingimusi, lubades teatud tingimustel osakoormusega õppimist, ning soodustatakse doktorikraadiga välismaalaste Eestisse elama asumist, võimaldades anda lihtsustatud tingimustel elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendamisel eesmärgiks, et Eestisse saaks elama asuda rohkem selle valdkonna spetsialiste ning nende peresid. Selleks, et Eestisse saaks elama asuda rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna spetsialiste ning nende peresid, arvatakse sisserände piirarvu alt välja need välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal.

Oluliseks elamislubasid puudutavaks muudatuseks on ka üleminek elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt järelkontrolli põhisele menetlusele. Elamislubade kehtivusajad muudetakse pikemaks, üldjuhul kuni 10 aastat, ning fookus viiakse elamisloa andmise eelkontrollilt järelkontrollile, ehk senisest tugevamalt hakatakse kontrollima, kas inimene on asunud Eestisse elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa omamise tingimustele.

Lisaks nähakse seaduses ette mitmeid muid muudatusi. Näiteks ei pea elamisloa alusel Eestis elav välismaalane enam registreerima Eestist enam kui 183-päevast eemalolemist, kõik seaduslikult riigis viibivad välismaalased saavad elamisluba taotleda Eestis olles, lühiajaline töötamine kuni viis päeva 30 päeva jooksul on lubatud ilma lühiajalise töötamise registreerimiseta.

Eelnõu menetluse käigus otsustati lisaks loobuda erinevate taotluste vormikohasest esitamise nõudest, mis tähendab, et edaspidi ei pea inimene, kes soovib näiteks omale uut dokumenti taotleda, esitama enam vormikohast taotlust, vaid piisab üksnes andmete esitamisest. Samuti tehti menetluse käigus eelnõusse muudatus, mille kohaselt ei kuulu ka suurinvestorid sisserände piirarvu alla.

Seaduse erinevad osad jõustuvad erinevatel aegadel. Näiteks iduettevõtetega seotud muudatused ja suurinvestori elamisloaga seotud muudatused jõustuvad järgmise aasta 18. jaanuaril. Õpirändega seotud muudatused jõustuvad järgmise aasta aprillist ning elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt üleminek järelkontrollipõhisele menetlusele seonduvad muudatused jõustuvad tuleva aasta oktoobrist.

Läbirääkimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni nimel sõna võtnud Jaak Madisoni sõnul on EKRE eelnõu vastu ning tõi esile mitmed põhjused ja ohud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Liisa Oviir toetas eelnõu ning ütles, et Eesti ettevõtluskeskkond on seadust ammu oodanud.

Reformierakonna fraktsiooni nimel Hanno Pevkuri sõnul on tegemist väga hea eelnõuga, et Eesti avatud majandus saaks kasvada ja suurinvestorid saaksid Eestisse tulla.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Mart Nutt pidas eelnõu majanduslikult väga vajalikuks.

Riigikogu kiitis 81 poolthäälega (7 vastu) heaks valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (252 SE), millega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid hooajatöötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate kohta.

Seadusega kaotatakse kitsendused valdkondades, kus lühiajaline töötamine Eestis on lubatud. Samuti sätestatakse üldised tingimused lühiajalise töötamise registreerimiseks ja pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas üheksale kuule. Teadlastel, õppejõududel ja tippspetsialistidel on lubatud lühiajaliselt töötada kogu seadusliku viibimisaja kestuse jooksul. Võimaldamaks ajutiselt Eestis viibivatel välismaalastel kasutada lühiajaliseks töötamiseks ettenähtud perioodi täies ulatuses, võimaldatakse anda pikaajalist viisat kuni üheaastase viibimisajaga senise kuuekuulise viibimisaja asemel.

Hooajadirektiivist tulenevalt sätestatakse seaduses hooajatöötaja mõiste ning hooajatöötajate lühiajalise Eestis töötamise tingimused. Näiteks peab lühiajalise töötamise registreerimisel hooajatöötajana esitama töölepingu ning tagatud peab olema töölise nõuetekohane majutus Eestis.

Luuakse uus alaliik elamisloaga töötamiseks, mis on „tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks“. Nimetatud elamisluba saavad taotleda ettevõtjasiseselt üleviidud juhtivtöötajad, spetsialistid ja kõrgharidusega praktikandid. Üleviimise maksimaalne tähtaeg on kolm aastat juhtivtöötajatele ja spetsialistidele ning kuni üks aasta kõrgharidusega praktikantidele. Samuti võimaldatakse teise liikmesriigi üleviidud töötaja elamisloaga Eestis töötada ning sätestatakse tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks andmise taotlemise tingimused. Näiteks peab ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva äriühinguga olema sõlmitud tööleping.

Lühiajalise töötamise ja elamisloaga töötamise puhul on ette nähtud, et välismaalasele tuleb maksta Eesti aasta keskmist brutotöötasu. Eelnõu menetluse käigus otsustati hooajatöötajate suhtes ette näha erisus ning nemad palganõude alt vabastada. Küll aga kehtestab valitsus loetelu hooajast sõltuvate tegevusalade kohta, kellele nimetatud erisus rakendub.

Seadus jõustub tuleva aasta 17. jaanuaril.

Läbirääkimistel EKRE fraktsiooni nimel sõna võtnud Henn Põlluaas ütles, et EKRE ei toeta eelnõu. Tema sõnul pikendatakse eelnõuga nn hooajatööliste viisa kehtivust ja lubatakse neil töötada kahe aasta jooksul järjest 18 kuud, kuid seda ei saa pidada hooajatööks. Põlluaasa hinnangul hõlbustatakse sellega immigratsiooni ja võetakse Eesti noortelt ära töökohad.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Ivari Padari toetas eelnõu ning pidas probleemiks tööjõu kättesaadavust.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Taavi Rõivas toetas eelnõu. Tema sõnul leidis majandusarengu töögrupi analüüs, et kõige suurem probleem Eesti majanduses on tööjõupuudus.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni nimel sõna võtnud Ken-Marti Vaheri sõnul IRL toetab eelnõu. Tema hinnangul on eelnõuga leitud mõistlik kompromiss, et töötasu kohustuslikku määra on alandatud Eesti keskmise palgani.

Riigikogu kiitis 77 poolthäälega (3 vastu) heaks valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (321 SE), mille muudatustega tagatakse tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavus. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.

Seaduse kohaselt võetakse tasude määramisel edaspidi arvesse Eesti elanike sissetuleku taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust. Seadus võimaldab tarbijal ühe liikmesriigi piires lihtsamini vahetada panka või muud makseteenuse pakkujat. Seadus kehtestab uued teavitamise nõuded teenuste hinnakirjale. Pankadel tekib kohustus esitada tarbijale tasuta vähemalt kord aastas ülevaade kõigist kontoga seotud makseteenuste tasudest.

Seadusega võetakse üle ELi maksekontode direktiiv, mille ülevõtmistähtaeg oli 18. septembril. Seadus jõustub üheksa kuud pärast Euroopa Komisjoni rakendusmääruse jõustumist.

Riigikogu kiitis 85 poolthäälega heaks valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse (297 SE), mis muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul.

Seadus soodustab uute pensionifondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks. Nimelt langeb kogutud osakute tagasivõtmistasu piirmäär seniselt 1 protsendilt maksimaalselt 0,05 protsendile konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsendile teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi.

Seadus laiendab investeerimisfondide valikut, mida saab Eestis asutada. Uued fonditüübid võimaldavad Eesti fondivalitsejatel paremini konkureerida teiste riikide fondivalitsejatega ja aitavad kaasa Eesti fondihalduse üldisele arengule.

Seadus annab võimaluse asutada Eestis usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsevaid fonde. Uue seaduse jõustumise järel saab võimalikuks asutada ka aktsiaseltsifondi, mille peamiseks eripäraks võrreldes tavalise aktsiaseltsiga ning senise aktsiaseltsifondiga on see, et tal puudub fikseeritud aktsiakapital (nn muutuva aktsiakapitaliga aktsiaseltsifond).

Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse seaduses selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid – nii nimetatud avalikud ja mitteavalikud fondid. Seadusega tehakse veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad investeerimisfondi tingimusi ja prospekti, depositooriumite vastutust ning fondide maksejõuetuse režiimi. Need muudatused lihtsustavad investeerimisfondide loomist ning seavad selgemad raamid fondivalitseja kohustustele.

Rahanduskomisjon viis teise lugemise käigus eelnõusse 21 muudatust, millest mitmed on seotud aktsiaseltsfondide turuletulekuga ja indeksfondidega. Näiteks avardati pensionifondidel võimalusi indeksfondidesse enam investeerida.

Seadus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu kiitis 71 poolthäälega (7 erapooletut) valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (301 SE), millega taastatakse alates tuleva aasta 1. juulist hambaravihüvitis täiskasvanutele kuni 30 euro ulatuses aastas. Eakatele, rasedatele, alla üheaastaste laste emadele ja teistele hüvitist juba saavatele inimestele suureneb hambaravihüvitis kuni 85 euroni aastas.

Seaduse kohaselt hakkab haigekassa hüvitama ravikindlustatud täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas esmavajalike hambaraviteenuste raviarvetest, kui patsiendile esitatud raviarve või raviarvete kogusumma on 60 eurot aastas.

Vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased inimesed, rasedad, alla üheaastase lapse emad ning kõrgenenud ravivajadusega inimesed hakkavad saama hambaravihüvitist kuni 85 eurot igal aastal. Haigekassa maksab kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas.

Hetkel hüvitab riik eakate hambaravi 19,18 eurot aastas ning rasedate ja alla üheaastaste laste emade hambaravihüvitis on praegu 28,77 eurot.

Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et inimesel oleks proteesihüvitist võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise.

Samuti on teiste hambaraviteenuste hüvitamine mitterahaline, mis tähendab hambaravihüvitise maksmist hambapolikliinikule vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingule ja raviteenuste hinnakirjale, patsient ise 30 eurot hüvitist ei saa.

Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta inimeste vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.

Seadus jõustub tuleva aasta 1. juulil.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Monika Haukanõmm toetas hambaravihüvitiste taastamist. Tema hinnangul oleks aga pidanud kehtestama rahalise hüvitise, et inimene saaks valida hambaarsti, maksta arve ning esitada taotluse haigekassale hambaravihüvitise saamiseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Helmen Kütt toetas eelnõu. Tema sõnul on oluline, et inimesed ei pea enam hambaravihüvitist ise haigekassalt taotlema.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Viktor Vassiljev ja Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jüri Jaanson toetasid eelnõu.

Riigikogu kiitis 82 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse (330 SE), mille alusel hüvitatakse kolledžisse lähetatud välispersonalile esimese aasta jooksul Eestist ostetud kaupadelt tasutud käibemaks. Selleks on vaja muuta 1999. aasta protokolli.

Hüvitist saab taotleda vaid teiste riikide poolt kolledžisse lähetatud personal ja seda saab teha ühe aasta jooksul alates kolledžisse teenistusse asumisest. Raha hüvitise maksmiseks nähakse ette kaitseministeeriumi eelarves.

Balti Kaitsekolledž on 1998. aastal Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelise lepinguga loodud Tartus asuv õppeasutus, kus koolitatakse peamiselt NATO ja ELi ning programmi „Partnerlus rahu nimel“ riikide ohvitsere. 1999. aastal sõlmiti ka protokoll kolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta. Selles on ette nähtud käibemaksusoodustus kolledžile kui asutusele ametlikuks kasutamiseks ostetud kaupadelt, aga mitte sinna lähetatud personalile nende isiklikuks tarbeks ostetud kaupadelt.

Riigikogu sai rahandusminister Sven Sesterilt ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest ESM-is.

Rahandusministri sõnul on hetkel ESM-i klientriikideks Hispaania, Küpros ja Kreeka, kuid neist aktiivses faasis on ainult Kreeka. Hispaania programm, mille eesmärk oli pangandussektori kordaseadmine, lõppes 2013. aastal. Küprose abiprogramm lõppes edukalt tänavu märtsis, selle eesmärk oli finantssektori restruktureerimine. Sesteri sõnul on Hispaania ja Küpros programmijärgse järelevalve all, mis tähendab regulaarseid Euroopa Komisjoni järelevalvemissioone.

Sester andis ülevaate Kreeka programmist, mis kiideti 2015. aastal heaks kolmeks aastaks ning mille maht on 86 miljonit eurot. Kreekale on tehtud kuus vahe-eesmärkide täitmisest sõltuvat väljamakset 31,7 miljardi euro ulatuses. Kreeka kasutab laenu riigivõla teenindamiseks, pangandussektori restruktureerimiseks ja eelarvepuudujääkide täitmiseks.

„Kreekal aidatakse ellu viia riigivalitsemise reformid ja läbi nende suurendada majanduse konkurentsivõimet. Kreeka täitis esimeseks ülevaatuseks seatud eesmärgid tänavu juunis,“ ütles Sester ning täpsustas, et Kreeka rekapitaliseeris neli süsteemset panka, alates 2009. aastast on avaliku sektori töötajate hulk vähenenud 25,9 protsenti ja tänu sellele kahanes palgafond 31,4 protsenti. Lisaks viis Kreeka läbi erastamisi, näiteks on tänaseks erastatud 14 regionaalset lennujaama ja Kreeka suurim sadam, Piraeuse sadam.

Sester märkis, et IMF ei ole programmiga siiani liitunud. „Nii komisjon kui ka Euroopa Keskpank püüavad eurorühma toel tekitada olukorra, kus IMF-il oleks soov ja võimalus tulevikus Kreeka kolmanda abiprogrammiga liituda. Seejuures välistab eurorühm võla põhiosa mahakirjutamise võimaluse ja rõhutab, et kõik võlaleevenduse meetmed peavad jääma Euroopa Liidu õiguse ja ESM-i alusaktide raamidesse,“ ütles Sester ning lisas, et järgmisel aastal jätkub töö Kreeka kolmanda abiprogrammiga, mis tähendab korrapäraseid ülevaatusi ja nendega seotud väljamakseid.

Läbirääkimistel EKRE fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme ütles, et rahandusminister ei vastanud talle esitatud küsimustele.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Maris Lauri hinnangul on Kreeka näidanud ennast halvast küljest, on kogu protsessi vastumeelsusega vastu võtnud ja ei ole seega usaldusväärne partner. Lauri avaldas lootust, et Euroopa Komisjon on karmim riikide suhtes, kes ei täida oma nõudeid.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (299 SE) reguleerib senisest täpsemini õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda. Tulevikus sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras ajalist piirangut ei ole, kuid praktikas on sõlmitud leping üheks või kaheks aastaks.

Kehtiva korra järgi saab toetust anda vaid mittetulundusühingutele või sihtasutustele, eelnõu kohaselt saab seda anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele.

Kontrolli teenuse üle hakkab tegema justiitsministeerium. Juhul kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama. Sätestatakse, et inimesed, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma inimese enda taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud.

Sätestatakse Viru Maakohtu esimehe tavalisest kõrgem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register viiakse äriregistri infosüsteemi platvormile.

Teise lugemise käigus tegi õiguskomisjon eelnõule kolm muudatusettepanekut, mis edaspidi välistavad riigi õigusabi taotluse tagasilükkamise, kui taotlus pole esitatud eesti keeles või erandina inglise keeles, kui õigusabi taotleja elu-või asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti tehti eelnõus muudatus, mis oli vajalik riigi õigusabi toimimiseks juhul, kui konkurss riigi õigusabi osutaja leidmiseks peaks nurjuma.

Läbirääkimistel võtsid sõna Külliki Kübarsepp, Martin Helme, Valdo Randpere, Mihhail Stalnuhhin, Hanno Pevkur, Mart Helme, Henn Põlluaas, Jaak Madison, Andres Herkel, Oudekki Loone, Igor Gräzin, Madis Milling, Kalle Laanet, Ants Laaneots, Raivo Aeg, Eiki Nestor ja Maire Aunaste.

Vabaerakonna fraktsioon, Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku teine lugemine katkestada. Peamise põhjusena toodi läbirääkimistel välja, et eelnõu muudatused nõrgestavad eesti keele positsiooni ühiskonnas.

Hääletustulemus: poolt 38 ja vastu 55 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (308 SE) võetakse üle kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiiv, millega sätestatakse Euroopa Liidus vastavad miinimumnõuded. Direktiivi eesmärk on tõhustada kriminaalse tulu konfiskeerimist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 4. oktoober 2016.

Praegune kord süüteoga seotud vara osas muutub Eestis karmimaks. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegeliku päritolu vara abil täiendavalt saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. Süüteo puhul saab tulevikus näiteks ära võtta ka põgenemiseks kasutatud auto.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele korrastatakse asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda. Muuhulgas määratakse 15 maavalitsuse asemel konfiskeeritud vara volitatud valitsejaks Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt konfiskeeritud asja liigile või süüteo menetlejale. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka konfiskeeritud varale ühiskondlikult kõige kasulikuma rakenduse leidmine. Kehtiv seadus piirab konfiskeeritud vara riigipoolse kasutamise võimalusi üksnes võõrandamise ja hävitamisega. Eelnõu kohaselt on tulevikus võimalik konfiskeeritud varale leida kõige sobivam kasutus, näiteks anda see kasutamiseks sotsiaalsetel või hariduslikel eesmärkidel.

Kehtiv seadus ei reguleeri omaniku huvipuuduse tõttu riigi kätte hoiule jäänud vara realiseerimist, kohustades leidude hoidjaid säilitama kõiki leide, sõltumata nende seisukorrast või kasutamise võimalustest. Eelnõuga luuakse võimalus hävitada asi, mille hoidmine on ülemäära kulukas, millel puudub kaubanduslik väärtus ja mida ei ole võimalik olemasoleval kujul realiseerida. Samuti võimaldab eelnõu riigil võõrandada või hävitada asitõendi, kui asitõendi seaduslik valdaja ei ole seda kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest ära viinud.

Õiguskomisjon tegi eelnõule viis muudatusettepanekut, millega karistusseadustikus jäetakse kohtule otsustamisel diskretsiooniõigus ning väärteo seadust muutes viiakse väärtegude eest kohaldatav üldkasuliku töö korraldamine üle justiitsministeeriumi valitsemisalasse kriminaalhooldusosakondadele. Muudatusettepaneku kohaselt muudetakse seaduse jõustumist nii, et Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning maavalitsuste töökorraldust puudutavad sätted jõustuvad tuleva aasta 1. veebruaril ning väärteo üldkasuliku töö korralduse ülevõtmine justiitsministeeriumisse jõustub järgmisel päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Istung lõppes neljapäeval kell 9.46.

Istungi stenogramm

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu