Kevadel saavutati Metsandusnõukogus ja väiksema ringi kohtumisel keskkonnaühendustega kokkulepe, et viljakate boniteediklasside kuusikute raievanuse langetamise kompensatsiooniks astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.

"Keskkonnaministeerium on sellest kokkuleppest lähtuvalt metsaseaduse muutmise eelnõu välja töötanud ning selleks, et protsessiga edasi saaks minna, soovime teada, miks keskkonnaühendused muudatusega enam ei nõustu ning arutada edasisi samme," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Kuuse raievanust on plaanis alandada ainult majandatavate metsade viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes, mis moodustavad metsaregistri andmetel Eesti metsadest alla 6%. Täiendav võimalus raieks tekib metsaregistri andmetel ligi 4200 hektaril ehk vähem kui 0,2% Eesti metsades, sest üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel.

Majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust plaanitakse alandada, sest täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade küpseid kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, kuna juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet.

Elurikkuse kompensatsiooniks on alates suvest kaetud kõik range kaitse puudujäägid loo- ja soovikumetsa osas ning laane- ja salumetsa tüüpides on vajakud vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra. Range kaitse puudujääke on laane- ja salumetsades juba praegu kaetud hektariliselt rohkem kui majandusmetsades kavandatava muudatusega juurde tekkiv raievõimalus. Lisaks on analüüsitud muid meetmeid vajakute vähendamiseks ning vajalikuks võib osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel.

Metsanduse ja looduskaitse arengukavades aastani 2020 seatud eesmärk võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsamaast on juba praeguseks saavutatud. Kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Eesti metsadest on range kaitse all üle 10% ning nendes metsades on täielik majandamispiirang.

Metsanduse arengukavas aastani 2020 on seatud raiemahu suuruseks 12-15 miljonit tihumeetrit, raiemaht on meil aastas keskmiselt ligi 10 miljonit tihumeetrit. Eesti metsade juurdekasv on Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele tuginedes viimastel aastatel olnud üle 15 miljoni tihumeetri. Ka Eesti metsa pindala on pidevalt kasvanud ning 2015. aastal oli see 2,309 miljonit hektarit ning puidu tagavara samuti läbi aegade suurim - 475 miljonit tihumeetrit.

Metsaseaduse muudatustest:

• Metsaseaduse muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide - turberaiete ja valikraie - kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Näiteks paindlikuma turbaraie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, mille abil on metsaomanikul lihtsam raietegevusi järk-järgult teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel.

• Majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust plaanitakse alandada, sest täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade küpseid kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet.

• Plaanis on muuta ka vääriselupaiga õiguslikku sisu nii, et oleks võimalik ka nende alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud.

• Olulise muudatusena on kavas välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 16.12.2016 pressiteade