Riigikogus toimus 13.12.2016. a. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu "Mida teha Rail Balticuga?".

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme ütles oma ettekandes, et Rail Balticu teema on kaalukas nii rahanduslikus, majanduslikus ja regionaalpoliitilises mõttes kui ka loodussäästu mõttes ja üldise ühiskondliku debati mõttes.

Helme avaldas soovi, et uus valitsus ei rabistaks nende otsustega ja igal juhul kuulaks nii avalikkust kui ka parlamenti. Helme ütles, et Rail Baltic on sellise kaalukategooriaga teema, mille puhul rahva käest loa küsimine või rahvaga selle asja kooskõlastamine on väga mõistlik.

Astrohouse OÜ juhatuse liige Endel Oja analüüsis Rail Balticu majanduslikku põhjendatust. Ta tõi välja transiidiga seotud aspektid, võrdles raudteetransporti lennutranspordiga ning jõudis oma ettekandes järeldusele, et Rail Baltic ei too Eestile sellisel määral sotsiaalset ja majanduslikku kasu, mis õigustaks selle projekti jätkamist täna väljapakutud kujul.

Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing MTÜ auliige Illimar Paul toetas oma sõnavõtus seisukohta, et Eestile vajalike raudteeühenduste loomiseks Euroopaga on optimaalseim juba olemasoleva raudteetaristu võimalikult efektiivne kasutamine ja regulaarne moderniseerimine.

ARB MTÜ juhatuse liige Priit Humal pööras oma ettekandes muuhulgas tähelepanu ka raudtee ohutussüsteemidele ja ütles, et projekti on vaja sõltumatult hinnata ning tellida uus tasuvusuuring.

Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Erki Savisaar toetas oma sõnavõtus Rail Balticu kavandatud projekti. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel rääkinud Jaanus Marrandi tõi välja Rail Balticu projekti kasulikud aspektid.

Ka Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Kristen Michal ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Andres Metsoja toetasid projekti.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Artur Talvik avaldas projektile vastuseisu. Tema sõnul on vaja avalikustada projektiga seotud uuringud. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel rääkis Mart Helme. Ta ütles, et nende fraktsioon ei ole vastu mitte Eesti ühendamisele Euroopaga, vaid viisile, kuidas seda tehakse.

Veel võttis sõna Igor Gräzin, kes tõi välja omapoolsed vastuargumendid. Jüri Adams juhtis tähelepanu, et Riigikogu liikmed peavad teema käsitlemisel arvestama rahva huve. Jaak Madison toetas avatud poliitikat, kavandatud projektiga seotud materjalide avaldamist ning rahvahääletust antud küsimuses. Ka Henn Põlluaas esitas oma vastuargumendid projektile.

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust.   

Riigikogu võttis 92 poolthäälega vastu keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (319 SE). Seadusega täiendatakse lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu kasutamise korda ning lisatakse säte, et kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument. Seadus täpsustab enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda ning lisab sätte, mille kohaselt võib vahendite kasutaja lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingu. Seadusesse lisandus ka säte, mille kohaselt loetakse AÕKSi ja välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) alusel erinevate kauplemissüsteemide alusel saadud vahenditest antud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tehtud toetuse tagasinõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses. Seadusega täpsustatakse enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda, sest alates 1. jaanuarist 2017. a jõustuv AÕKS ei võimalda hetkel kõiki riigi eelarvestrateegias ette nähtud meetmeid ellu viia ja seega enampakkumisel saadud tulu kasutada. Täpsustus ning halduslepingute sõlmimise võimalus tagab enampakkumistulu kasutamise.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse (316 SE). Seaduse poolt hääletas 87 ja vastu 7 saadikut. Seadus ajakohastab põllumajanduse kohta käivad väetiste kasutamise sätted selliselt, et oleks tagatud Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud nitraadidirektiivi rakendamise rikkumismenetluse raames esitatud vajakajäämiste likvideerimine. Peamised muudatused põllumajanduse valdkonnas on: sõnniku laotamise ajalised piirangud kehtivad sügisperioodil senisest varem; täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid ja sätestatakse väetamisplaani koostamise nõue.

Riigikogu muutis ka kahe erikomisjoni koosseisu.

85 poolthäälega võeti vastu Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” muutmine“ (344 OE), mis näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Kristjan Kõljala asemel Jürgen Ligi.

90 poolthäälega võeti vastu Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine“ (345 OE), mis näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Peep Aru asemele Arto Aas.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (259 SE) teise lugemise. Kavandatav seadus muudab arveldamise avaliku sektoriga täielikult e-arvetel põhinevaks. Era- ja avaliku sektori vahelisel arveldamisel e-arvete kohustuslikuks muutmine tuleneb valitsuse püstitatud eesmärgist edendada reaalaja majandust. Lisaks muudetakse raamatupidamise algdokumendile esitatavaid nõudeid. Eelnõuga sätestatakse kohustus, et alates 1. jaanuarist 2017 peab avalikule sektorile esitatav arve nii kauba müümisel kui teenuse osutamisel olema e-arve. E-arve on arve, mille kogu käitlemine toimub elektrooniliselt – arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama. Üleminek e-arvetele tähendab avaliku sektori jaoks umbes 2,5 miljoni euro suurust kokkuhoidu aastas. E-arvetele ülemineku sujuvuse tagamiseks võimaldab riik mikro- ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtetel kasutada e-arvete koostamiseks ja edastamiseks registrite ja infosüsteemide veebipõhist tarkvara aastatel 2017-2018 tasuta. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise algdokumendile, näiteks lepingutele, kviitungitele, aktidele, saatelehtedele esitatavaid nõudeid, et lihtsustada nende koostamist ning vältida mittevajalikke andmete esitamist. Algdokumendi kohustuslikeks nõueteks jääb ainult majandustehingu aeg, sisu ja arvnäitajad. Täiendavad nõuded jäävad kehtima üksnes raamatupidamise kohustuslaste vahel esitatavatele arvetele, näiteks kahe ettevõtja vahelisel müügiarvel. Juhtivkomisjon esitas eelnõule ka kuus muudatusettepanekut. Ühe muudatusena lisatakse eelnõule jõustumissäte eesmärgiga jõustada raamatupidamise seaduse muudatused 2017. aasta 1. jaanuarist.

Fotod istungist.

Istungi stenogramm.

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu uudised