"Suvel Eesti Päevalehe algatatud teema on tänaseks jõudnud nii kaugele, et oleme saatnud infoteate Cellfoodi eksitava informatsiooni kohta kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Toode ei kujuta ekspertide hinnangul ohtu tervisele, kuid tooteinfo sisaldab eksitavat informatsiooni näiteks seleeni sisalduse osas," ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Kalda sõnul on VTA tänulik Tuuli Jõesaarele ja teistele ajakirjanikele, kes toidulisanditega seonduvad probleemid avalikkuse tähelepanu alla tõid. "Igal aastal jõuab müügile ligi 1000 uut toidulisandit ja kuigi tervisele ohtlikud toidulisandid turule ei jõua, võib lubamatute terviseväidetega toidulisandeid siiski müüki jõuda, sest iga väite teaduslik kontrollimine laborites võtab aega ning maksab raha," lisas Kalda, kelle sõnul on koostöö tähelepanelike kodanike ja ajakirjandusega sellises olukorras ülimalt oluline. "Ainult üheskoos tähelepanelike ja teadlike tarbijatega suudame vältida eksitava infoga toidulisandite müügile jõudmist," sõnas ta.

VTA palub kõikidest kahtlustest teada anda vihjetelefonil 605 4750.

Kuidas ära tunda kahtlast toidulisandit?

Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp soovitab toidulisandi reklaami suhtuda kriitiliselt ning lugeda enne toidulisandi ostmist läbi Maaeluministeeriumi soovitused. "Toidulisandi märgistusel või reklaamis toodud paljutõotavate väidete suhtes on mõistlik olla skeptiline. Sageli puudub tootel reklaamis lubatud imetoime. Ära usu haiguse ennetamise või ravimisega seotud väiteid, sest toidulisand ei ole mõeldud haiguste tõkestamiseks, leevendamiseks ega raviks," ütles Lamp.

Maaeluministeeriumi soovitused toidulisandite kohta: mida tasub teada enne toidulisandi ostmist?

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti pressiteade