"Üheks probleemiks vanarehvide kuhjumisel on olnud kindlasti see, et Eestis napib käitlusvõimalusi. Kui meil tekib ligikaudu 10 000 tonni vanarehve aastas, siis võimalus neist pooled Irus taaskasutada on suur samm lahenduse suunas," lausus Rein Kalle, Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja. Lisaks on rehvihake energiarikas ja tõstab seetõttu ka meie niiske prügi kütteväärtust.

Enefit Taastuvenergia OÜ Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokis uuriti esmalt rehvihakke ja segaolmejäätmete koospõletamise võimalusi ja keskkonnaohutust. Katsepõletusest selgus, et jäätmeenergiaploki kütusest võib kuni 2% olla rehvihake ning ülejäänud segaolmejäätmed, järgides seejuures, et aastas põletatakse rehvihaket maksimaalselt 5000 tonni. Rehvihakke ja segaolmejäätmete katsepõletusel mõõdetud välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused jäid kõigi saasteainete osas oluliselt allapoole Iru elektrijaamale kehtestatud piirnormidest.

"Uuringu tulemused tõestasid, et elektrijaamas saab rehvihaket põletada efektiivselt ja ohutult, mistõttu otsustasime anda elektrijaamale loa rehvihaket põletatavate segaolmejäätmete hulka segada," lausus Rein Kalle. Tema sõnul on jäätmeenergiaplokk pideva automaatse jälgimise all ja saasteainete maksimaalsetele piirväärtustele lähenemise korral lülitub põletustegevus välja.

Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 kraadi. Kuna jäätmepõletustehases läbivad kõik põlemisgaasid enne korstnast väljumist filtrid, on tehasest väljuv gaas väga hästi puhastatud ja keskkonnareostuskoormus ei kasva.

Keskkonnakaitseluba on tähtajatu ning sellega kehtestatud rangete normide täitmist jälgib Keskkonnaamet.

Allikas: Keskkonnaameti 30.11.2016 pressiteade