Keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud töörühm sai valmis  keskkonnavastutuse seaduse eelnõu, mille peamiseks eesmärgiks on tagada kahjustatud keskkonna taastamine või asendamine.

Keskkonnavastutuse seadus aitab senisest paremini rakendada põhimõtet "saastaja maksab" ehk tagada keskkonnakahju tegeliku heastamise kahju tekitaja poolt. Kui keegi näiteks hävitab väärtusliku koosluse, siis lisaks trahvi maksmisele on ta kohustatud taastama endise olukorra. Kuidas see täpselt toimub, määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi.
Põhimõtted, millest tuleb lähtuda, kehtestatakse aga keskkonnavastutuse seaduses.

Seega ei piisa enam sellest, kui kahju tekitaja maksab keskkonna kahjustamise kinni rahas, vaid ta peab rakendama vajalikke abinõusid endise olukorra taastamiseks. Keskkonnavastutuse seadus võimaldab ka avalikkusel senisest rohkem sekkuda keskkonna kasutamisest tekkinud probleemide lahendamisse, sest kohalike keskkonnateenistuste kaudu saavad inimesed taotleda ennetavate meetmete rakendamist.

"Keskkonnavastutuse seaduse näol on tegemist väga põhimõttelise muudatusega Eesti õiguskorras. Muudatused on olulised ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide jaoks, sest päris sellist keskkonnavastutuse regulatsiooni, nagu tuleneb EL direktiivist, ei ole veel üheski liikmesriigis," kommenteeris keskkonnaminister Villu Reiljan.

Keskkonnavastutuse seadus hõlmab kaitstavaid liike ja elupaigatüüpe, vett ning pinnast. Lisaks on hõlmatud kaitsealad ja hoiualad ning rand ja kallas. Seadusega ei ole hõlmatud nende liikide ja koosluste kahjustamine, mis ei ole kaitse alla võetud. Samuti ei ole hõlmatud metsale tekitatud kahju (v.a juhud, kui mets on ka kaitstav elupaigatüüp), maapõuele tekitatud kahju (v.a juhud, kui tekitatakse pinnasekahju) ning välisõhule tekitatud kahju.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.09.06 pressiteade