Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hinnangul on eesti keele kaitsmine põhiseadusega vajalik peamiselt seetõttu, et kaitsta seda eestlaste endi lolluse eest.

"Alati ohustab kõiki asju, mida me tahaksime hoida ja arendada, meie endi lollus ja liiga kerge valmisolek oma väärtused unustada ja need käest kaotada. See ongi üks põhjus, miks eesti keele kaitse on vaja põhiseaduses kinnitada - et see oleks meil pidevalt silme ees," ütles Rummo ETV hommikusaates Terevisioon.

Rummo tõdes, et eesti keele täiendav kaitse ei ole kunagi kurjast. "Ei tohi salata, et mida moodsamaks ajad lähevad, seda rohkem on mitmesuguseid ahvatlusi ja tahtmist hiilivalt ja järk-järgult üle minna teistele keeltele - näiteks mitmesugustes eluvaldkondades, nagu teadus ja tehnoloogia, kus tundub, et ei ole mõtet suurt ja laia terminoloogiat eesti keeles looma," ütles minister.

Rummo hinnangul ei maksa karta, et teised keeled hakkavad eesti keelt ohustama, kui me neid liiga hästi oskame.

"Kui rääkida vene ja inglise keelest, siis ega need ise väga peale ei tungi. Küsimus on selles, missuguse tahtega ja missuguse jõuga me nende pealetungile oma tahte vastu asetame ja oma keelt edasi arendame," arvas rahvastikuminister ja luuletaja Paul-Eerik Rummo. "Lihtsalt vene keelel ja inglise keelel on väga suur kasutajaskond, mis omakorda on tinginud selle, et nendes keeltes on tõesti kõik eluvaldkonnad sõnavaraga hästi kaetud, ja eesti keel võib jääda nõrgemasse positsiooni."

Ministri sõnul annab eesti keele kaitse selge sõnastamine põhiseaduses võimaluse põhiseadust eesti keele kaitseks otse rakendada. Rummo pooldas keeleinspektsioonile suuremate volituste andmist keele kaitsmiseks.