Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärgiks on loobuda sotsiaalmaksumäära vähendamisest 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuaril.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) tutvustanud fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et seaduseelnõu eesmärk on säilitada praegune olukord, kui sotsiaalmaksumäär on 33 protsenti.

Simson tõi välja, et sotsiaalmaksumäära langetamine alates 2017. aasta 1. jaanuarist 0,5 protsendi võrra ja 2018. aasta 1. jaanuarist veel 0,5 protsendi võrra oleks vähendanud sotsiaalmaksu laekumist 2017. aastal (eelmise aasta andmetel) 33,8 miljonit eurot, 2018. aastal 86 miljonit eurot ja 2019. aastal 91 miljonit eurot.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Andres Ammas tõi välja, et Vabaerakonna fraktsioon toetab selle eelnõu menetlusse jäämist. Tema sõnul oleks ettevõtjatel sotsiaalmaksu pooleprotsendisest langetamisest palju rohkem rõõmu kui seataks sisse sotsiaalmaksu lagi või kui likvideeritaks praegu kehtiv sotsiaalmaksu miinimum või siis, kui seda miinimumi vähemalt oluliselt vähendataks.

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer tutvustas eelnõu arutelu käiku komisjonis ja tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 25 poolt ja 67 vastu ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 1. detsember.

Riigikogu võttis 87 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse (284 SE). Leping kehtestab riigi Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemise tingimused.

Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riigid ühtsete põhireeglite järgi toimivaks siseturuks. Nende reeglitega tagatakse EMPs kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine avatud ja konkurentsile rajatud keskkonnas.

EFTAsse kuuluvad tänasel päeval Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits. Šveits ei kuulu rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu aga EMPsse ning Šveitsi ja ELi suhteid reguleerivad kahepoolsed lepingud. EMP lepingu alusel on EFTA riikidel võimalik osaleda Euroopa Liidu siseturul, samas säilitades sõltumatuse Euroopa Liidu ühisest põllumajandus- ja kalanduspoliitikast.

EMP lepingu järgi kohaldatakse Islandile, Liechtensteinile ja Norrale kogu Euroopa Liidu õigustikku valdkondades, mida EMP lepingus käsitletakse. EMP lepingu osalised on praegu 27 ELi liikmesriiki ning Norra, Island ja Liechtenstein. Horvaatiast sai 1. juulil 2013 Euroopa Liidu 28. liikmesriik. EMP laienemislepingu sõlmimise vajadus tulenes Horvaatia ühinemislepingust Euroopa Liiduga, mis kirjutati alla 9. detsembril 2012, ja EMP lepingu artiklist 128, mille kohaselt peab iga Euroopa riik, kellest saab Euroopa Liidu liige, taotlema lepinguosaliseks saamist.

Eesti ratifitseeris EMP laienemislepingu, kuna sellega muudetakse EMP lepingut, mis koos Eesti ühinemist EMPga käsitleva laienemislepinguga samuti Riigikogus ratifitseeriti.

Riigikogus läbis teise lugemise väliskomisjoni algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (262 SE), mille eesmärgiks on täiendada ja täpsustada välismaalasele sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikke aluseid.

Põhiseaduskomisjoni liige Andres Anvelt tutvustas eelnõule esitatud muudatusettepanekute sisu. Esimene muudatusettepanek näeb ette, et eelnõusse lisatakse sissesõidukeelu alusena lisaks rassilisele, usulisele või poliitilisele vihkamisele ka rahvusliku vihkamise alus.

Teise muudatusega lisatakse sissesõidukeelu kohaldamisel julgeolekuasutuse ohuhinnang. Veel täiendati sissesõidukeelu kohaldamise alust nii, et keeldu võiks kohaldada isiku suhtes, kes ohustab mitte ainult Eesti, vaid ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi või NATO liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist. Samuti esitati muudatus, et siseministeerium kaasab alati välisministeeriumi sellistel juhtudel, kui see on asjakohane.

Lisati ka muudatus, et sissesõidukeelu kohaldamist põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastavuses riigi julgeolekuhuvidega ning otsustati tunnistada kehtetuks säte, mis nägi ette, et sissesõidukeeldu ei põhjendata.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu