Septembri alguses Sloveenias Ljubljanas toimunud Euroopa nahkhiirte kaitse lepingu (EUROBATS) viies osapoolte kohtumine, kus osalesid ka Keskkonnaministeeriumi esindajad, otsustas kuulutada 2008. aasta rahvusvaheliseks nahkhiirte kaitse aastaks.

Nahkhiiri ohustavad kaevandus- ja ehitustööd, autoliiklus, kemikaalid ja suitsuving, vanade majade lammutamine või nende seinapragude kinnitoppimine, mürgiste ainete kasutamine hoonete remondil, maa-aluste talvituspaikade hävimine või kahjustamine, õõnsate puude raiumine, toitumispaikadeks olevate veekogude reostamine jne.

"Ka Eestis on nahkhiired sattunud ohtu just inimtegevuse tõttu, näiteks on kinnisvaraarenduse käigus ehitatud uusi maju talvituspaikadele liiga lähedale," ütles Sloveenias kohtumisel Eesti nahkhiirte kaitsest ülevaate andnud Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Lilika Käis. "Kuigi Eesti ei ole veel kõike teha jõudnud, tunnustasid teiste riikide kolleegid meie ettevõtmisi. Oleme koostanud nahkhiirte kaitseks eraldi tegevuskava, võtnud nüüdseks kaitse alla olulisemad maa-alused talvituspaigad ning korraldame riiklikku seiret."

Eesti nahkhiirte eksperdid Matti Masing, Lauri Lutsar, Kaja Lotman on aga mitmel aastal osalenud nahkhiirte kaitsemeetmeid välja töötavates EUROBATSi töörühmades. Nende abiga valmisid näiteks juhised selle kohta, mida tuleb nahkhiirte säästmiseks ette näha tuulegeneraatorite planeerimisel ja kuidas kavandada maa-aluste varjepaikade kaitset.

"Eestis on kõik nahkhiireliigid koos oma elupaikadega kaitse all," rõhutas ka Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman. "Kuid oluline on kaitsta ka nahkhiirte poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad vanades puuõõntes või ka elumajades. Sellistes kohtades ei tohiks nahkhiiri häirida juunis-juulis, kui nende pojad on kaitsetud."

Lotman soovitas kogemata tuppa sattunud nahkhiirele avada akna, kust ta ise välja lendab. Kui nahkhiir on saanud vigastada, tuleks sellest teatada Riikliku Looduskaitsekeskuse või kohaliku keskkonnateenistuse töötajatele, kes toimetavad vigastatud looma turvakodusse. Kuigi Eesti nahkhiireliikidel esineb marutaudi üliharva, ei ole soovitatav nahkhiiri paljakäsi katsuda.

Eestis elab 11 nahkhiireliiki: veelendlane, tiigilendlane, tõmmulendlane, habelendlane, Nattereri lendlane, pruun-suurkõrv, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir, pargi-nahkhiir, suur-nahkhiir ja põhja-nahkhiir.

Lisainfo: Kaja Lotman, Riiklik looduskaitsekeskus, Hiiu-Lääne regiooni director, tel 472 4223; Lilika Käis, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, tel 626 2881.

Taustainfo leppe kohta www.eurobats.org.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 12.09.2006 pressiteade.