"Audiitorid olid üldiselt rahul meetmetega, mida Eestis on rakendatud katku leviku piiramiseks metssigade hulgas ja selle ülekandumise tõkestamiseks kodusigadele," sõnas Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto.

Euroopa Komisjoni audiitorid leidsid auditi esialgses kokkuvõttes, et iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja, mistõttu tuleb kõiki metssigu seakatku välistamiseks uurida ning ennetavalt rakendada bioohutusmeetmeid nende rümpade säilitamisel ja käsitlemisel. " See tähendab, et taudi leviku peatamiseks ei piisa vaid metssigade asutustiheduse vähendamisest. Selleks tuleb vähendada ka keskkonna üldist viiruskoormust, mistõttu on väga oluline surnud metssea korjuste matmine või loodusest kõrvaldamine," lisas Nõmmisto.

Auditi käigus kohtusid ametnikud Eestis seakatku tõrjes osalevate ametkondadega ning külastasid lihakombinaati, ulukiliha töötlemiskeskust, ühte väike- ja suurfarmi ning tutvusid erinevate jahipiirkondadega.

Auditi tulemused ja audiitorite hinnang edastatakse kirjalikus raportis, mis valmib 20 tööpäeva jooksul pärast auditi lõppemist, misjärel on pädevatel asutustel võimalus aruannet täiendada või parandada ja esitada ka omapoolsed tegevused audiitorite tähelepanekutele reageerimiseks. Seejärel koostatakse lõplik raport.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti pressiteade