"Komitee toetab jõuliselt Euroopa Parlamendis juuli alguses heaks kiidetud resolutsiooni, milles rõhutatakse vajadust ELi tasandi raamõigusaktide järele, et võidelda toiduainete jaemüüjate ebaõiglaste kaubandustavade vastu. Komitee rõhutab, et ebaausate kauplemistavade olemus niihästi nõuab kui ka õigustab seda, et need tuleks ELi õigusaktidega keelustada," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on Eestis valmimas toidutootjate ja kaupmeeste esindajate poolt välja töötatud head kauplemistavad toiduainete vertikaalses tarneahelas. Majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuses kiidetakse vabatahtlike süsteemide loomist, aga seda vaid täiendusena liikmesriikide mõjusatele ja tugevatele jõustamismehhanismidele. On kriitilise tähtsusega, et probleemide korral on tootjatel võimalik esitada anonüümseid kaebusi ning kehtestada tuleb hoiatava mõjuga karistused.

Majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse välja töötanud töögruppi kuulunud Sõrmuse sõnul nõuab komitee muuhulgas, et toiduainete jaemüügi ettevõtetele tuleb kehtestada tõhus keeld müüa tooteid alla omahinna. Komitee kutsub toiduainete tarneahela osalisi arendama õiglasi kaubandussuhteid, mille aluseks on pikaajalised ja stabiilsed lepingud ning tegema üksteisega koostööd, et täita tarbijate vajadusi ja nõudlust.

Üldiselt võib ebaausaid kauplemistavasid määratleda kui tavasid, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Ebaausaid kauplemistavasid võib esineda tarneahela mis tahes etapis, sagedamini tuleb neid ette tarneahela hilisemates etappides. Ebaausad tavad on näiteks äririski ebaõiglane ülekandmine, ebaselged lepingutingimused, ühepoolsed ja tagasiulatuvad muudatused lepingutes, hilinenud maksed, surve hindade langetamiseks, tasud fiktiivsete teenuste eest jpt.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade