Loodusajakiri soovitab

Loodusajakirja sõnumeid

Lugejamäng ootab vastuseid

Eesti Looduse lugejamängus ETV saates "Osoon" on käsil hooaja teine voor. Vastuseid 10. oktoobri saates esitatud küsimusele ootame hiljemalt 4. novembril e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või Eesti Loodus, Veski 4, 51001 Tartu. "Osooni" saab järelvaadata ETV veebist.

Eesti Looduse toimetaja Katre Palo (foto: Facebook)

Kukus tuleb juttu Eesti Loodusest, siis Horisondist

Iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" jõuame enne uute ajakirjanumbrite ilmumist veel lehitseda Eesti Looduse ja Horisondi viimaseid numbreid. Sel neljapäeval räägib toimetaja Katre Palo Eesti Looduse oktoobrinumbri mõnest artiklist, aga ka Eesti Looduse lugejamängus ETV saates "Osoon".

Kahes järgmises saates saavad sõna Horisondi autorid. EMÜ dotsent Taimi Paal räägib kaunviljadest, sest ÜRO toitlusorganisatsioon on selle aasta kuulutanud kaunviljade aastaks, TÜ usuteaduskonna doktorandi Andreas Johandi teema on ajalooline: Iraani šahhi visiit Eestisse 1972. aastal.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. "Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

EESTI SÕNUMEID

Paistab, et EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktori Aret Vooremäe kingitud Haapsalu sall teeb Sacha Denchile rõõmu

Sacha Tartu loodusmaja talveaias koos looduskooli ornitoloogiaringi liikmete ja juhendajatega (foto: Toomas Jüriado)

Luigelendur Sacha Dench Tartus

Looduskaitsjast tiiblendurit inglanna Sacha Denchi oodati Tartusse juba 10. oktoobril, kui EMÜs peeti luigepäeva. Paraku on vaprat naist seganud küll halb ilm, küll Venemaa Euroopast suuresti erinev igapäevaelu. Lõpuks vigastas ta veel nii tõsiselt põlve, et mõni meedik soovitas lausa lennu pooleli jätta. Seda Sacha ei teinud, vaid laskis oma õhusõidukile rattad alla panna, et haige jalg õhkutõusul ja maandumisel vähem valu teeks. Ja kõigi takistuste kiuste jõudis Sacha koos oma tugimeeskonnaga 21. oktoobril Tartusse.

Just Sacha Dench ise tuli mõttele, kuidas pöörata laiemalt üldsuse tähelepanu väikeluige asurkonna kahanemisele ja kiiresti halvenevale seisundile: projekti "Flight of the Swans" raames lendab ta tiibvarjuga läbi kogu väikeluikede rändetee pesitsusaladelt Venemaa tundrates Petšora jõe suudmes kuni talvituspaika Inglismaal, kokku 7500 km, ja kohtub sel teel elavate inimestega, et arutada, kuidas saaks luikede olukorda parandada.

Raadil oli Sachal vastas ajakirjanikevägi kaamerate ja mikrofonidega. Keskpäeva järel sai tema lennumasinat Raekoja platsil uurida linnarahvas; päevakangelasega kohtusid ka Tartu linnapea Urmas Klaas ja EMÜ põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe. Pärastlõunal said imelist, aga ränka retke tegeva looduskaitsjaga juttu ajada Tartu loodusmaja ornitoloogiaringi õpilased ning nende juhendajad Elo Hermann ja Aire Orula. Sachale anti kaasa lehed õpilaste arvamuste ja soovidega ja Elo Hermanni kujundatud hampelmann-väikeluik.

Tartust suundus Sacha edasi Matsallu. Suurem osa teekonda on inglannal veel ees. Ega järjest sügisemaks muutuv ilm tema vastu teab mis sõbralik ole olnud.

Uudistaja

Foto: www.ccht.ee

Tartu teadlaste leiutis pälvis ettevõtluskonkursil innovatsiooniauhinna

Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (Tervise TAK) ja TÜ teadlaste uudne geenitehnoloogiameetod GlobinLock, mis võimaldab analüüsida vereproove senisest 30 korda odavamalt ja palju kiiremini, pälvis tänavusel Rootsi äriauhindade ettevõtluskonkursil tehnoloogilise innovatsiooni auhinna.

"Globiinilukk võimaldab analüüsida vereproove, mis on juba kogutud paljudesse geenipankadesse ja mida iga päev patsientidelt võetakse. Nii võib see meetod mõjutada miljonite inimeste heaolu," selgitas Tervise TAK-i juhtteadur ja üks globiiniluku arendaja Kaarel Krjutškov.

Vereproovide analüüsi raskendavad peamiselt punased verelibled ja globiini RNA. Praegused lahendused keskenduvad globiini RNA väljapüüdmisele enne analüüse. Globiinilukk aga "vaigistab" punavereliblede globiini RNA vahetult enne analüüsi tegemist. Selleks kasutatakse kahte sünteetilist DNA-ahelat, mis annab laboris uue võimaluse lahendada globiinist tingitud probleem.

Konkureeriv globiini väljapüüdmise meetod võtab aega 90 minutit, globiiniluku meetodiga aga vaid kümme minutit. Seniste meetoditega on ühe analüüsi hind 30 eurot, kuid globiinilukuga alla ühe euro.

GlobinLocki meetodi on arendanud välja Kaarel Krjutškov Tervise TAK-ist ja TÜ reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets. Koostööd tehti professor Juha Kerega Rootsi Karolinska instituudist.

Tartu ülikool / Uudistaja

Ingmar Muusikuse foto sääske seiravast väiketüllist sai nii Eesti Looduse kui ka Fotoluksi eriauhinna

"Vereta jahi" tänavuseks meistriks tuli Ollar Kallas

Žürii otsus oli üksmeelne: 19. loodusfotovõistluse "Vereta jaht" tänavune meister on Ollar Kallas oma fotoga urust välja astuvast õieli käpaküünistega mägrast, kel vürtsiks kasukal kaks sääske.

Seekord peeti "Vereta jahti" 20.-22. mail Põhja-Kõrvemaal Simisalus, kaasa lõi 33 fotograafi. Saak oli külluslik, pildile õnnestus saada ka Eestis üliharuldane järvekaur ja väike vilgas metsnugis, keda ei ole kerge fotol jäädvustada. Ka tänavust "Vereta jahi" saaklooma mäkra tabati mitme rakursi alt. Peale peaauhinna jagati hulk eriauhindu, teiste seas Loodusajakirjalt: Tarmo Mikussaar pälvis Eesti Metsa, Kaupo Kikkas Horisondi ja Ingmar Muusikus Eesti Looduse auhinna.

Fotosid saab vaadata 14. novembrini tööpäeviti 9-18 RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24).

RMK/Uudistaja

Ajalooline foto Kuressaare bussijaamast aastast 1984 (foto: A. Joonsaar / register.muinas.ee)

Kuressaare bussijaam tunnistati kultuurimälestiseks

Kultuuriministeerium teatas 21. oktoobril, et kultuuriminister Indrek Saar on allkirjastanud käskkirja, millega Kuressaare bussijaam tunnistati kultuurimälestiseks. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulik bussijaamahoone Eestis täidab praeguseni oma algset otstarvet.

Kuressaare linnale kuuluv bussijaamahoone on silmapaistev autoriarhitektuuri näide. Valdavalt ühekorruselisel hoonel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid. Kuressaare bussijaama on projekteerinud arhitekt Maie Penjam, hoone ehitati 1984. aastal. Sisearhitektid on Tiiu Pai ja Tiia Savi.

Kuressaare bussijaam on väga hea näide selle kohta, kuidas 1980. aastatel sobitati moodsa monumentaalse vormiga ehitis vanalinna vahetusse lähedusse. Selleks kasutati punast telliskivi ja S-kiviga kaetud kaldkatuseid.

Kultuurimälestise tiitel ei takista kuidagi hoone edasist kasutust. "Kuna nii suurt bussijaama kui 1980. aastatel ei ole täna enam vaja, planeerib linn sinna lisaks rajada noortekeskuse," selgitas kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

1980. aastate arhitektuurist on seni kaitse alla võetud neli hoonet, ülejäänud kolm on Tallinna linnahall, Paide kultuurimaja ja Ugala teatrimaja.

Kultuuriministeerium/Uudistaja

Kabli linnujaamas rõngastatud siberi raat (foto: Mati Kose)

Siberi raat on Eestile järjekordne uus linnuliik

14. oktoobril vaadeldi Ruhnu saarel Eestis esimest korda siberi raati ( Prunella montanella). Üllatusena rõngastati 18. oktoobril üks lind Pärnumaal Kabli linnujaamas ja teine Saaremaal Sõrve säärel; Saaremaal on kohatud veel kolme isendit. Kogu Euroopas on seda liiki varem nähtud vaid 30 korral. Siberi raatide ootamatu invasioon hõlmab praegu suurt ala Soomest Inglismaani ja uudiseid lisandub iga päev. Selle põhjuste üle alles murtakse pead, kuid kindlasti on sellele kaasa aidanud pikka aega kirdest puhunud soodsad tuuled, mis on meile sel aastal sealt poolt toonud ohtralt ka pasknääre, tihaseid, vööt-lehelinde jt. Siberi raadi pesitsusalad jäävadki Eestist idasse ja kirdesse, peamiselt Venemaale. Siberi raat on 387. Eestis kohatud linnuliik.

Tiirutaja

Eesti kõige uuem majakamark maksimumkaardil

Tuletornisarjas on kätte jõudnud Virtsu kord

Homme, 27. oktoobril ilmub järjekordne mark meremuuseumi kunstniku Roman Matkiewiczi välja mõeldud ja kujundatud tuletornisarjast. Postimaksevahendil nimiväärtusega 65 senti on Virtsu tuletorn; seda on trükitud 30 000 eksemplari. Nagu tavapäraselt, on käibele tulnud ka esmaümbrik ja maksimumkaart.

Omniva kodulehelt võib lugeda: "1863. aastal algas Virtsu tuletorni planeerimine ja ehitamine ning 1866. aastal hakkas tööle [---] esimene Virtsu tuletorn. See oli punast värvi rohelise kupliga malmtuletorn, 28 m kõrge, tule nähtavuskaugusega 11 miili, mis 1914. aastaks suurendati 16 miilini. 1917. aastal õhiti Virtsu tuletorn taganevate Vene vägede poolt. See oli ainuke Eesti randade malmtuletornidest, mis hävis I maailmasõjas. 1924. aastal ehitati [---] uus raudbetoonist silindrikujuline, kõrgusega 19 m ja läbimõõduga 2,5 m torn. [---] 1944. a hävitasid raudbetoonist tuletorni taganevad Saksa väed.

1951. aastal ehitati Virtsu täiesti uus tuletorn. See oli neljatahuline tüvipüramiidi kujuline kivikbetoonist 18 m kõrgune ehitis [---]. Selle tipus näitas valgust atsetüleenilatern. 19 m kõrgusel merepinnast asuva tule nähtavus oli 12 miili. Tänapäeval on tuletornis kaasajastatud valgusseadmed ning firma Sabik latern NL-300. 2016. aastal saab Virtsu tuletorn 65-aastaseks. Esimese tuletorni ehitamisest saab 150 aastat."

Tuletornisari on üks Eesti Posti kõige pikema traditsiooniga sarju; vaid rahvariidemargid hakkasid ilmuma veel aasta varem. Esimene, 1995. aastal margile jõudnud majakas oli Pakri. Seega on käes sarja kahekümne teine aasta. 2000. aastal ilmus kaks koostrükimarki, 2005, 2006, 2010 ja 2014 kaks eraldi marki; nii on postimaksevahendile jõudnud praegu kokku 27 mereteenäitajat: peale Pakri järjekorras Vaindloo, Ruhnu, Kunda, Vilsandi, Ristna ja Kõpu, Mohni, Laidunina, Keri, Sorgu, Norrby liitsihi ja Tallinna liitsihi meremärgid, Juminda, Mehikoorma, Hara, Suurupi liitsihi majakad, Vergi, Käsmu ja Kiipsaare tuletorn, Hiiumaa Sõru liitsihi majakad, Tahkuna ja nüüd Virtsu tuletorn. Alates kümnendast, Keri majaka margist, on käibele lastud ka maksimumkaardid.

Uudistaja/Omniva

Sellise pildi on oma luuletuse juurde joonistanud Stefan Siimon Rocca al Mare kooli IV klassist (allikas: www.looduskalender.ee)

Aasta looma luulevõistluse parimad on selgunud

Eesti loodusmuuseumi, MTÜ Aasta Loom ja looduskalender.ee korraldatud aasta looma luulevõistlusel osales kokku 386 võistlustööd 27 koolist. Väga tihedast konkurentsist valis žürii välja 28 võidutööd.

Peale õpilaste tõstis žürii esile ka õpetajaid, tänu kellele oli konkursil nii palju osalejaid. Parimate tööde autoreid ja aktiivsemaid õpetajaid ootab retk Eesti suurimate ja ilusamate mägralinnakute juurde. Mägralinnaku reisi juhendavad jahimeeste seltsi juhatuse esimees Tõnis Korts ning zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Parimad joonistused leiavad koha illustratsioonidena aasta looma kodulehel.

Vt parimate tööde esitajate nimekirja http://bit.ly/2eGNZfJ.

Koolidele kasutamiseks on kättesaadav aasta looma õppematerjal, mille saab alla laadida võrgupaigast http://www.looduskalender.ee/n/node/757.

Eesti loodusmuuseum / Uudistaja

Selgunud on H2O külastusmängu auhindade võitjad

Sel suvel Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes toimunud veeteemalise külastusmängu auhindade võitjad on selgunud. Peaauhinna, Sajutu seikluspargi külastuse viiele inimesele, õhtusöögi restoranis Rates Varti ja 50 euro eest kütust Tartu Terminalilt võitsid Mai Sula ja Greete Savolainen.

Välja loositi hulganisti muidki auhindu. Võitjate nimekirja võib vaadata TÜ loodusmuuseumi veebilehelt ( http://bit.ly/2f52xsQ). Auhinnad saab kätte alates 25. oktoobrist Tartu loodusmajast (Lille 10).

TÜ loodusmuuseum

TASUB OSALEDA

Kuvatõmmis veebilehelt www.rahvalood.ee

Eesti muuseumid

on "Eesti Vabariik 100" raames ellu kutsunud ühise kogumis- ja uurimisprojekti "Eesti 1987-2000: murdekoht või lahtihüpe" . Projekti eesmärk on uurida üleminekuühiskonna protsesse eelkõige üksikisiku argielu kogemuse vaatenurgast, kuna senised uurimused on keskendunud ennekõike poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike muutuste kajastamisele.

See üsna pikk periood on jagatud eraldi teemadeks, et oleks kergem valida, millist oma lugu (lugusid) soovitakse jagada. Vastata võib muuseumide ette valmistatud küsimustele või kirjutada hoopis vabas vormis. Oodatud on nii kirjalikud mälestused kui ka fotod, videod ja helijäädvustused.

Vt lähemalt www.rahvalood.ee.

Allikas: www.haridusfestival.tartu.ee

Tartu kutsub sügisvaheajal taas haridusfestivalile

Tartu korraldab sügisvaheajal haridusfestivali, kuhu oodatakse üle Eesti õpetajaid kokku saama ja kogemusi vahetama. Eilsest neljapäevani toimuvatesse õpitubadesse, vestlusringidesse, loengutele on oodatud ka lapsevanemad ja kõik haridushuvilised.

Oma uksed avab sel puhul 16 kooli: eile oli Annelinna päev, täna on Karlova-Variku-Tamme-Veeriku päev ja neljapäeval saab osaleda festivaliüritustel kesklinnas asuvates koolides.

Kokku on haridusfestivali programmis poolsada õpi- ja töötuba, loengut ja vestlusringi ning kontserti. Tänavune programm paistab silma just õpetajalt õpetajale pakutavate õpitubade rohkuse poolest, Tartu koolide õpetajad tutvustavad seal oma parimaid kogemusi.

Festivali lõpetab neljapäeva õhtul kell 18 Pauluse kirikus Tartu koolikooride kontsert "Laulame sügispimeduse valguseks".

Vt www.haridusfestival.tartu.ee.

Põlevkivi - õnn või õnnetus?

on täna kell 18 Tartu loodusmajas algava loodusõhtu teema. Mihkel Annus räägib põlevkivi minevikust, olevikust ja tulevikust ning toob välja olulisemad poolt- ja vastuargumendid, mis meie maapõues leiduva maavaraga on kaasas käinud. Juttu tuleb ka sellest, milline on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju, ja muudest lahendustest.

Osaleda saab tasuta, õhtut toetavad KIK ja Tartu linn.

Mis kala see küll on? (foto: Veljo Runnel / www.natmuseum.ut.ee)

Sügisvaheajal Eesti kalu ja maailma loomariiki uurima

kutsub lapsi TÜ loodusmuuseum. Looduspäeval, mis toimub homme, 27. oktoobril kell 11-14 Vanemuise 46, on kaks õpituba. Bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel õpivad lapsed tundma Eesti vees elavaid kalu ja neil välimuse järgi vahet tegema. Uuritakse, mis on kala sees ja milleks on kalal ujupõis. Muuseumipedagoog Aivo Tamm tutvustab põnevaid loomi kogu maailmast ja loodusmuuseumi elavnurga asukaid. Lapsed saavad kätte võtta tarantli või kuningboa ning jälgida kilpkonnade, roheleeguani ja küüliku Käbi askeldusi.

Osalema on oodatud 7-14-astased lapsed, palutakse enne registreeruda telefonitsi 737 6076 või aadressil loodusmuuseum@ut.ee. Osalustasu lapse kohta on kuus eurot.

Allikas: eventoloco.com

Järjekordne Öökulli akadeemia kohtumine

Eesti loodusmuuseumis on homme, 27. oktoobril kell 18 . Geoloog Sander Olo tutvustab kristallide ja mineraalide salamaailma ja räägib, mis teeb kristallid ja mineraalid talle kui geoloogile eriliseks.

LUSi maja Tartus Struve 2 (foto: Toomas Jüriado)

Teemal "Kiviaegne inimasustus Tallinnas"

räägib homme, 27. oktoobril kell 17.15 Tartus Eesti looduseuurijate seltsis Merle Muru . Tallinnast Vabaduse väljakult on leitud tõendeid kiviaegse inimtegevuse kohta. Ettekandes räägitakse sellest, kus see küttide-korilaste laagripaik omaaegsel maastikul paiknes ja mis seosed on selle asustuse kujunemisel Läänemere veetaseme muutustega.

Allikas: keskkonnaamet

Keskkonnaamet kutsub laupäeval,

29. oktoobril kell 11 Lahemaa rahvuspargis Viinistu konverentsikeskuses algavale Lahemaa ehituspärandi infopäevale ja koostöökogu kultuuripärandi koosolekule, kuhu on oodatud kõik kohalikud elanikud. Täpselt samal ajal algab Karula rahvuspargis kiulina kasvatamise, töötlemise ja linatööde õppepäev . Vt http://bit.ly/2ekqspd.

Loodushommikul näeb, kuidas loodusmaja puna- ja kollakõrv-ilukilpkonnad omavahel suhtlevad, söövad ja puhkavad. Fotol on punakõrv-ilukilpkonn (foto: Vikipeedia)

Kilpkonnahommik väikestele loodusesõpradele

ja nende vanematele või vanavanematele on Tartu loodusmajas 29. oktoobril . Loodushommikud korraldatakse kahele rühmale: kell 10 ja 12. Palutakse enne registreeruda telefonitsi 515 2884 või e-posti teel maris.magi@teec.ee. Osalustasu on lapse kohta viis eurot, lapsevanem saab osaleda tasuta.

Allikas: linnamuuseum.tartu.ee

Tartu linnamuuseumi 34. linna-ajaloo päev

on 28. oktoobril kell 11 teemal "Pool sajandit linnaarheoloogiat Tartus. Uurimisküsimusi ja paralleele". 1966. aastal toimusid TÜ dotsendi Vilma Trummali juhtimisel esimesed teadusliku küsimuseasetusega arheoloogilised kaevamised Tartu vanalinna alal. Ajaloopäeval tutvustatakse viiekümne aastaga kogutud materjalile põhinevate uurimistööde tulemusi. Vt täpsemalt linnamuuseum.tartu.ee/?m=1&page=news&id=532.

Allikas: bsp.teec.ee

BSP Läänemere-teemalisel veebiviktoriinil

kutsub osalema BSP ehk UNESCO Läänemere-projekt. Küsimused leiab aadressil http://bit.ly/2exiW7l. Viktoriinist on oodatud osa võtma inglise keelt oskavad õpilased kõigist koolidest, kuid vaid BSP võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda ka auhindade loosimises. Auhinnad jagatakse välja 25 parima ja proportsionaalselt osalenud BSP riikide õpilaste vahel. Vastused ja tulemused postitatakse BSP rahvusvahelisele kodulehele detsembri alguses. Viktoriinis saab osaleda kuni 30. novembrini.

Vt lähemalt bsp.teec.ee.

Tallinna loomaaia loodushariduskeskus (foto: Toomas Jüriado)

"Kuidas kirjutada head uurimistööd"

on 5. novembril kell 10 Tallinna loomaaia looduskoolis (Ehitajate tee 150) algava seminari teema. Seminar on mõeldud 7.-11. klassi õpilastele, kel on plaanis kirjutada uurimistöö lindudest või mõnel muul huvitaval loodusega seotud teemal. Seminari juhendab EOÜ liige ja põllulindude töörühma juht Jaanus Elts , kes ise on kirjutanud kümneid teadusartikleid ja juhendanud kooliõpilasi ja tudengeid.

Selleks et seminarile registreeruda, tuleb saata meil aadressil thea@tallinna-linnuklubi.ee. Seminar on tasuta, aga kui tahetakse hiljem loomaaias käia, siis tuleb osta kassast pilet. Päeva pikkus on kuni kolm tundi, pakutakse ka teed ja küpsiseid.

MAAILMAST

Just see Tim Lamani foto puu otsa ronivast noorest orangutanist meeldis hindajaile kõige rohkem (allikas: www.nhm.ac.uk)

Maailma aasta loodusfotograaf on ameeriklane Tim Laman

Võrgupaigast www.nhm.ac.uk saab üle vaadata fotovõistluse "Wildlife Photographer of the Year" tippsaagi: võidupildid kategooriate ja vanuseklasside kaupa.

Nüüd taastuvenergiafirma DONG Energy toetatud võistlusele saatsid 95 riigi loodusfotograafid kokku ligi 50 000 pilti. Võidu pälvinud pilt on tehtud Borneo saarel Gunung Palungi rahvuspargis, mis on keskendunud põhiliselt orangutanide kaitsele. Fotol ronib noor isasloom 30 meetri kõrgusele küpsete viigimarjade järele. Fotograaf oli selle tabamuse pärast kolm päeva roninud mööda köit üles ja alla, et kaamerad kohale paigutada. Päästikule vajutas fotograaf muidugi kaugjuhtimise teel.

www.nhm.ac.uk/Uudistaja

Messeli kaevandist leitud haruldane kolmikfossiil: madu, sisalik ja põrnikas (allikas: Springer Heidelberg)

Madu Palaeophython fischeri on neelanud sisaliku Geiseltaliellus maarius (oranž), kelle maos on omakorda määramata liiki putukas (sinine) (autor: Krister Smith)

Kauge mineviku toiduahel: madu neelas putuka söönud sisaliku

Maini-äärses Frankfurdis tegutseva Senckenbergi teadusinstituudi ja loodusmuuseumi teadlased uurisid Messeli karjäärist leitud põnevat, umbes 48 miljonit aasta vanust fossiili: madu, kes on alla neelanud sisaliku, kelle maos omakorda on mingi sitikas. Ehkki Hesseni liidumaal Darmstadt-Dieburgi maakonnas asuv Messeli karjäär on ammu kuulus oma fossiilirohkusega, on selline kolmikfossiili leid seal ometi esmakordne. Ja maailmastki on teada vaid üks analoog, 280 miljonit aastat tagasi elanud hai.

Mahajäetud Messeli põlevkivikarjäär on tänu kuulsatele eotseeniaegsete fossiilide leidudele kantud ka UNESCO maailmapärandi loendisse. Siit leitud fossiile iseloomustab sageli just see, et nad on suurepäraselt säilinud. Nii on fossiilse hobuse maost leitud lehti ja viinamarju, lindude seedetraktist seemneid ja kaladest putukate osi. Siiski on kolmikfossiili leid sensatsioon ka Messeli kohta.

Kasutanud kõrglahutus-kompuutertomograafi, suutsid Senckenbergi instituudi teadlane Krister Smith ja tema Argentina kolleeg Agustín Scanferla määrata isegi mao ja sisaliku liigi. Madu kuulub liiki Palaeophython fischeri, sisalik on Geiseltaliellus maarius , keda ongi siiani leitud ainult Messelist. Madu, praegusaegse boa sugulane, on 103 cm pikk - palju väiksem, kui seni leitud selle liigi isendid, kes on olnud kuni kahe meetri pikkused. Smith arvab seetõttu, et tegemist on noore loomaga. 20 cm pikkune sisalik kuulub liiki, kes võib hädaohtu sattudes vabaneda sabast, et mitte tervenisti ründaja kõhtu kaduda. See sisalik polnud seda võimalust kasutanud. Teadlased olid veidi kurvad, et ei suutnud määrata putuka liiki: see oli selleks natuke liiga kehvasti säilinud. Ometi on leid väga huvitav, sest seni oli seda liiki sisalike fossiilidest leitud vaid taimede jäänuseid. Seekordne leid annab tunnistust, et tegemist on siiski omnivoorse liigiga.

Veel oskavad uurijad järeldada, et madu pidi surema ja uppuma Messeli järve üsna pea pärast seda, kui oli priske saagi alla neelanud: mao sisu on sedavõrd vähe seedunud, fossiil aga suurepäraselt säilinud.

Senckenbergi teadusinstituut / AlphaGalileo / Uudistaja

Alternatiivsed külmaained (allikas: www.klab.ee)

Riigid on leppinud kokku vähendada kliimasoojenemist põhjustavate gaaside tarvitust

Üle-eelmise laupäeva, 15. oktoobri varahommikul jõudsid 197 maailma riigi esindajad kokkuleppele vähendada keskkonnale kahjulike fluorosüsivesinike (HFC) tarvitust sajandi keskpaigaks ligikaudu 80%. Vähendades järk-järgult nende kliimasoojenemist põhjustavate gaaside kasutust, loodetakse ära hoida 0,5-kraadine temperatuuri tõus.

Montreali protokolliga oli seni käsitletud ainult osoonikihti kahandavaid fluorosüsivesinikke, nüüd võetakse luubi alla ka kliimamuutusi põhjustavad HFC-d. Nende ainete vähenev kasutus aitab täita eelmisel aastal Pariisis sõlmitud kliimakokkuleppe eesmärke. Kokkuleppeni jõudmiseks kulus seitse aastat.

1980. aastatel sõlmitud Montreali protokoll on ainus rahvusvaheline kokkulepe, mille on ratifitseerinud kõik maailma riigid. Protokolli peetakse üheks edukamaks keskkonnaleppeks, tänu millele on nii mõnigi osoonikihti kahandavate ainete rühm kasutusest täielikult kõrvaldatud.

Osoonikihti kahandavaid ained hakati asendama fluoritud kasvuhoonegaasidega (F-gaasid), mis osoonikihti ei lõhu. Aga paraku põhjustavad need kliima soojenemist. Globaalse kliimamuutuse tekkes on F-gaaside osatähtsus hinnanguliselt kümme protsenti. Nende tarvitus maailmas suureneb kiiresti ja neid turustatakse hinnanguliselt ligikaudu 800 000 tonni aastas.

Euroopa Liit astus HFC piiramiseks sammu juba aastal 2014, kui võeti vastu ainete kasutust piirav määrus, mille järgi peab Euroopa Liit aastaks 2030 oma F-gaaside kogust vähendama 2/3 võrra.

Külmaainete teiste võimaluste kohta vt www.klab.ee/f-gaasid/alternatiivid.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri