"Oleme tänaseks teavitanud Cellfoodi käitlejat Eestis analüüside tulemustest ning käitleja on lubanud eemaldada vale märgistusega tooted turult. Edastame käitlejale ka kirjaliku seisukoha ning ettekirjutuse toodete turult eemaldamiseks," ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

VTA algatas Cellfoodi koostise suhtes uurimise ajakirjanik Tuuli Jõesaare päringute ning Eesti Päevalehes ilmunud artiklite peale, mis väitsid, et Cellfoodi Eestis müüdav preparaat võib olla tervisele ohtlik. Cellfoodi omaduste uurimiseks andis amet erinevad uurimisülesanded kolmele akrediteeritud laboratooriumile, millest üks asub Saksamaal ning kaks Eestis. Analüüside tõlgendamisel kasutas VTA ka Eesti Maaülikooli ekspertarvamust.

Analüüsid ja küsimused ekspertidele keskendusid tootes sisalduvale väävelhappe või selle analoogi deuteeriumsulfaadi sisaldusele ja selle mõjule inimese tervisele. "Hoolimata sellest, et reklaamis kirjeldati toodet kui ainete segu deuteeriumsulfaadi lahuses, ei avastatud uurimisele saadetud näidistest deuteeriumi," sõnas Kalda.

Eesti Maaülikooli ekspertarvamuse kohaselt ei ole vähemalt uuritud proovis (analüüsitud tootes) ilmselt deuteeriumsulfaati kasutatud. Ning kui toode sisaldaks kirjeldatud koguses deuteeriumsulfaati, poleks sellel ei olulist negatiivset ega ka positiivset mõju inimese organismile.

Toode sisaldab väävelhapet, mis kasutusjuhendi järgi joogiveega lahjendades tervisele ohtu ei kujuta. Väävelhapet on lubatud toidus lisaainena kasutada. Samas lisaainete kasutamine toidus (sh toidulisandis) peab olema näidatud ka toote märgistusel.

Analüüsides laboriandmeid ning võttes arvesse eksperthinnanguid leiab VTA, et toodet on Eestis turustatud eksitava informatsiooni alusel. "Näiteks on Cellfoodi tootemärgistusel välja toodud, et tootele on lisatud naatriumseleniiti seleeni allikana, kuid vastavalt tootja esindajale Euroopa Liidus, ei ole naatriumseleniiti tootele lisatud, vaid see on vetikaekstrakti koostises. Sellisel juhul ei tohigi naatriumseleniiti koostisosana välja tuua," rõhutas Kalda.

Vetika ekstraktist pärit muude toitainete koguste kontrolli eesmärgil analüüsiti kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi kogust. Analüüsi tulemus näitab, et kaltsiumi ja magneesiumi ei sisaldu märkimisväärselt. Seega ei anna toode ka nimetatud mineraaltoitaineid.

"Toidulisandeid ning nendena reklaamitavaid tooteid on turul palju. Toidulisand on toit, mille eesmärk on vajadusel tavatoitu täiendada ning nende tarvitamine peab olema põhjendatud. Oluline on meeles pidada, et toidulisandid ei asenda kunagi tavatoitu ega treeningut ning imelisi tulemusi lubavatesse preparaatidesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Tänan Veterinaar- ja Toiduameti nimel Eesti Päevalehte erinevate toidulisandite teemade tõstatamise ja tarbija teadlikkuse tõstmisele kaasaaitamise eest," lisas Kalda.

VTA tugineb hinnangu andmisel asutuse väliste ja siseste ekspertide arvamusele ning akrediteeritud laborite analüüside tulemustele.

Meelespea tarbijale

· Mis on toidulisand?
Toidulisand on toit, mille eesmärk on vajadusel tavatoitu täiendada. Oma olemuselt on toidulisandid teatud ainete kontsentreeritud allikateks: näiteks vitamiinid või mineraalained. Seetõttu peavad toote tarvitamisjuhises ette nähtud vitamiinide ja mineraalainete manustamise kogused olema tarbijale ohutud.

· Mis on toidulisandi eesmärk?

Toidulisandi eesmärk on vajadusel tavatoitu täiendada. Toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist ning pole mõeldud ravima või leevendama ühtegi haigust.

· Mida tuleks toidulisandi tarvitamisel teada?

Enne toidulisandi tarvitamist veendu, kas ja milleks seda vaja on. Toidulisandi valikul usalda vastava ettevalmistusega spetsialisti, näiteks pea nõu arsti või apteekriga. Pakendil on kirjas toidulisandi päevane tarbimiseks soovitatav kogus ja ilma arsti soovituseta ei tohi seda ületada.

· Missugune info peab toidulisandi märgistusel olema?
Märgistus toidulisandi pakendil ei tohi tarbijat eksitada ega viidata haigusi tõkestavatele, leevendavatele või ravivatele omadustele. Toidulisandeid võib tarbijale müüa ainult müügipakendis, mis on varustatud eestikeelse märgistusega. Pakendil tuleb esitada toote koostisosade loetelu ning nende kogused päevase annuse kohta. Kui toote valmistamisel kasutatakse allergiat või talumatust põhjustada võivaid aineid, peavad needki koostisosade loetelus olema välja toodud.

· Kuhu pöörduda kahtluste korral?

Toidulisandi ohutuse, nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja. Kui Sul ei õnnestu toote müüjat välja selgitada või kui leitud teave müüja kohta ja vigane tooteinfo äratavad kahtlusi, jäta kaup ostmata. Kahtlustest anna teada Veterinaar- ja Toiduametile, helistades vihjetelefonil, mille number on 605 4750.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti 13.10.2016 pressiteade