Sõlmitud saastetasu asendamise lepingu kohaselt kohustub Eesti Energia rekonstrueerima Eesti elektrijaama 8. energiaploki ühe katla ning vähendama seeläbi 8. plokis tekkiva lend- ja koldetuha hulka vähemalt 15% ja tootma samast hulgast põlevkivigaasist vähemalt 40 GWh täiendavat elektrit.

"See on hea näide, kuidas riigi ja ettevõtte koostöölepingu abil investeeritakse rahalised vahendid lihtsalt saastetasu maksmise asemel sellesse, et vähenevad suures koguses ohtlikud tuhajäätmed, ja samal ajal suudab ettevõte toota tõhusamalt ja potentsiaalselt poole võrra väiksema põlevkivi kogusega energiat. Ja ka näide sellest, et saastetasu ei liigu kuhugi teadmatusse, vaid jääb Ida-Virumaale," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Prognoosi järgi asendatakse 2016. aasta lõpust kuni 2019. aasta lõpuni kokku hinnanguliselt 6,5 miljoni euro ulatuses saastetasu.

Saastetasu asendamise leping on sõlmitud saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise abikava alusel . Kava kohaselt on saastetasu asendamise eesmärk toetada investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse, mille tagajärjel väheneb saastamine vähemalt 15% ning suureneb energiatõhusus. Selleks võimaldatakse saastetasu mittemaksmist 3 aasta jooksul investeeringu abikõlbulike kulude mahus, et ettevõte saaks rahalised vahendid suunata nii kõrgemat lisandväärtust kui keskkonnahoidu tagavasse uuendusse.

Saastetasu asendamise abikavade raames on võimalik anda saastetasu asendamist kõigile Eesti ettevõtjatele, kellel on keskkonnaluba, kes maksavad saastetasu ning täidavad keskkonnatasude seaduse §48 lõikes 1 sätestatud tingimusi. Energiatõhususe abi puhul on nendeks oluline energiatõhususe kasv ja saastamise vähendamine investeeringu tulemusel 15%. Lepingu sõlmimiseks tuleb esitada Keskkonnaministeeriumile seaduses kirjeldatud kirjalik taotlus.

Saastetasu asendamine on juba 2006. aastast kehtiv meede, mille alusel asendatakse saastetasu maksmise kohustus keskkonnakaitseliste investeeringute tegemise kohustusega tingimusel, et saastamist vähendatakse vähemalt 15%.

Saastetasu makstakse keskkonda saastavate ainete paiskamise eest ning selle eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama puhtamaid tehnoloogiaid ning vähendama saastamist, aga ka kompenseerida saastamise negatiivseid mõjusid.

Järgmistel aastatel plaanib Keskkonnaministeerium täiendavalt energia- ja ressursitõhususe suurendamist toetada lisaks sellele meetmele ka Euroopa Liidu vahenditest ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ehk meetmeid on mitmeid.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 13.10.2016 pressiteade