Eesti Looduse oktoobrinumber: Läänemeres on peale vrakkide varjul elutähtsad merekooslused
Võrreldes maismaaelupaikadega on mere kohta teada võrdlemisi vähe. Suuresti on see seotud asjaoluga, et mereuuringud eeldavad erivahendeid, on kulukad ja keerulised. Ajapikku on tehnoloogiline areng seda valdkonda edasi viinud. Nõnda teame nüüdseks põhjakoosluste kohta tunduvalt rohkem. Ometi hõlmab see infopagas kõigest kolmandikku meie merealast. Ülevaate praegustest teadmistest, väärtuslikumatest mereelupaikadest, nende tähtsusest ja ohtudest annavad TÜ Eesti mereinstituudi teadlased. Muu hulgas selgub, miks Läänemeres elutsevat söödavat rannakarpi meil ei sööda, mis on Läänemere vihmametsad ning milliste salapäraste leidude otsa on mereteadlased uuringute käigus veel sattunud. Kõnealuse artikli ühelt autorilt uurime ka seda, miks Väikese väina tammi avad Läänemere kehva seisundit ei parandaks.
Mereteema jätkub tänavusele merekultuuriaastale väga kohases kirjutises: Toivo Meikar meenutab Eesti varasemaid tuntumaid navigatsioonimärke. Nimelt on lähimeresõitudel läbi aegade lähtutud rannal kasvavatest puudest, suurtest kividest jms, hiljem ka ehitistest, näiteks kirikutornidest. Mõistagi on kõne all Naissaare fenomen.
Puud ja metsad on ilmselgelt eestlaste rikkus. Et saada veelgi paremat puitu, on üksjagu metsamaid aegade jooksul kuivendatud. Teame hästi, et see soodustab puude kasvu. Paraku on märksa vähem välja selgitatud, mis toimub muude elustikurühmadega, näiteks kahepaiksete või epifüütidega. Looduskaitsebioloog Liina Remm on olukorda kirjeldanud ilmekalt ja radikaalselt: kuivendus on kui jaht mitmekidalise harpuuniga. Kuivendusjärgsete muutuste jadale antakse avalöök kraavide kaevamisega. Artikkel keskendubki sellele, mis seejärel juhtub, kuidas puidutootmise ja looduskaitse konflikti leevendada ning kas tekitatut on võimalik tagasi pöörata.
Kuivendusteemaga haakub tänavuse aasta mullaks valitud rabamuld. Sedasorti mulda leidub kõige enam madalikealadel Pärnu, Võrtsjärve, Alutaguse ja Peipsi kandis. Rabamulla iseärasustest ning ka soode taastamise vajalikkusest kirjutab Eesti tuntuim mullateadlane Raimo Kõlli.
Eesti maastikest ja metsadest toome oktoobrinumbris esile Pangodi varjulised metsarajad, sügava Väike-Palkna järve Eesti-Läti piiril ja hinnatud paopaiga Emajõe Suursoos. Meenutuseks rikkalikust seenehooajast õpetavad Urmas Tartes ja Arne Ader, kuidas teha häid seenefotosid, millest oleks abi ka liiki määrates. Metsaannid on kõne all veel teiseski kirjutises: anname nõu, mida teha pohladega.
Intervjuus geograaf Anto Aasaga selgub aga, kuidas on võimalik üle lugeda Peipsi ümbrusesse sattunud Läti turistid: piiriületust ju kirja ei panda ja majutuskohti nad enamasti ei kasuta. Võti peitub mobiilpositsioneerimises: sedalaadi uuringuid on eestlastest geograafid teinud innukalt ja edukalt, isegi olnud selles vallas maailmas esirinnas.
Eesti Looduse digiajakirja leiab meie e-poest.
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Lugejamängu esimene auhinnasaaja on teada
Eesti Looduse lugejamängus ETV saates "Osoon" selgus sel esmaspäeval esimese vooru auhinnasaaja. Plaatloodude küsimuse õigesti vastanute hulgas naeratas loosiõnn Margit Säärele, kellele saadame Varraku raamatu "Eesti lindude ränne" (autor Tarvo Valker).
Esmaspäevases saates andsime teada ka järgmise küsimuse, millele tuleb otsida vastus Eesti Looduse oktoobrinumbrist. Osooni saab järelvaadata ETV võrgupaigas . Vastust küsimusele ootame hiljemalt 4. novembril e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või Eesti Loodus, Veski 4, 51001 Tartu. Eesti Looduse lugejamängu kohta leiab infot ka meie veebilehelt.
Peatoimetaja Ulvar Käärt räägib neljapäeval Kuku raadios Horisondi sügisnumbrist (foto: Wikipedia)
Kuku tutvustab Horisonti
Iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" tuleb sel nädalal ehk 13. oktoobril juttu ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbri olulisematest kirjutistest. Ülevaate annab peatoimetaja Ulvar Käärt, teda küsitleb Toomas Jüriado. "Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt .
EESTI SÕNUMEID
Keskkonnaameti regioonide piirid alates tänavu 1. oktoobrist
Keskkonnaamet koosneb nüüdsest kolmest regioonist
Alates 1. oktoobrist on keskkonnaamet tegutsenud uue juhtimismudeli järgi, vähendades regioonide arvu poole peale ehk kolmele. Ameti sõnul aitab see parandada töö kvaliteeti ning ühtlustada töökoormust üle Eesti.
Seega on keskkonnaametil nüüd Lääne, Lõuna ja Põhja regioon. Põhja regiooni kuuluvad Harju, Järva, Ida- ja Lääne-Viru maakond, Lõuna regiooni Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakond ning Lääne regiooni jäävad Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakond. Seni oli keskkonnaameti kuut regiooni juhtinud neli juhti, kellest uute regioonide juhtidena jätkavad Jaak Jürgenson (Põhja), Ena Poltimäe (Lõuna) ja Sulev Vare (Lääne). Hiiu-Lääne-Saare regiooni senine juht Kaja Lotman asub tööle keskkonnaameti juhtkonna nõunikuna looduskaitse alal. Ka peadirektori asetäitjate arvu on vähendatud kolmelt kahele, et hoida kokku juhtimiskulusid.
Regioonidele eraldi keskusi ei määrata. Igasse maakonda jääb keskkonnaameti praegune kontor alles, seega spetsialistid jätkavad tööd oma tavapärastes kohtades. Osal töötajatel muutusid vaid otsesed juhid ja formaalne kuuluvus struktuuriüksusesse. Muudatustega välditakse struktuuriüksuste juhtide koondumist Tallinna ja töötajatele antakse võimalus valida endale sobiv tööpaik kodukoha lähedal, samuti arendatakse kaugtöövõimalusi.
Keskkonnaamet
Eesti asub ratifitseerima Pariisi kliimakokkulepet
Vabariigi Valitsus on kinnitanud Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nüüd ootab see riigikogu kahte lugemist ning seejärel saab president Kersti Kaljulaid seaduse välja kuulutada. Siht on kokkulepe ratifitseerida hiljemalt novembris peetavaks rahvusvaheliseks kliimakonverentsiks.
Pariisi kokkuleppe sõlmisid möödunud aasta detsembris 195 riiki. See on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe põhisiht on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Muu hulgas kehtestatakse Pariisi kokkuleppega kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem; nähakse ette moodused, mis võimaldavad võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada. Samuti on kokkuleppes kirjas kliimamuutustega seotud rahastus ning kliimamuutustega kohanemise pikaajaline kava.
Selleks et kliimakokkulepe kehtima hakkaks, oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide hõlmab kokku vähemalt 55% ülemaailmsest heitest. Leppe on nüüdseks ratifitseerinud 76 riiki. Ühtlasi on selle ratifitseerinud Euroopa Liit, mis võimaldab ELil osaleda Pariisi kokkuleppe osaliste esimesel kohtumisel novembris Marrakechis. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heide hõlmab üleilmsest heitest 12,28%, Eesti osa on 0,06%.
Eesti peab Pariisi kokkuleppe ühist täitmist väga oluliseks. Meie õhutemperatuur on viimasel poolsajandil tõusnud ligi 2 ºC, mis on poole rohkem kui kogu maailmas keskmiselt. Suure tõenäosusega jätkub tõus sajandi lõpuni. See tähendab, et Eestis võib tulevikus nelja aastaaja asemel olla kolm: talv hääbub ja porine sügis vältab kevadeni. Sagenevad äärmuslikud ilmanähtused: põuad, üleujutused, tormid, mõnepäevased erakordsed külmad, mis on šokk elusloodusele. Ühtlasi tõuseb merevee tase ja suureneb sademete hulk, siia saabuvad uued võõrliigid ja taimekahjurid. Ent nende muutuste kõrval võib isegi suurem olla globaalsete sotsiaal-majanduslike ja rahvusvaheliste suhete muutuste mõju Eestile.
Ratifitseerimise edenemist saab jälgida ühinenud rahvaste portaalist . Rahvusvaheliste kliimakonverentside kohta saab lugeda keskkonnaministeeriumi veebilehelt .
Keskkonnaministeerium
Rohelise kontori tiitli sai mitut pealinna ametit ja muid väiksemaid organisatsioone mahutav hoone aadressil Paldiski mnt 48A (foto: tallinn.ee)
Rohelise kontori tiitli sai hoone Paldiski maanteel
Möödunud nädalal selgus tänavune parim Roheline Kontor: selle auhinna pälvis hoone Tallinnas Paldiski mnt 48A. Kontorihoones asuvad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, munitsipaalpolitsei amet, energiaagentuur ja väiksemad sihtasutused. Ent Rohelise Kontori tunnistuse said ka JCDecaux, Raidla Ellexi advokaadibüroo, CWT Estonia, Tallinna linnavolikogu kantselei, Tallinna haridusamet, Nõmme linnosa valitsus ja Tallinna kesklinna valitsus.
Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistused antakse organisatsioonidele, kes on silma paistnud keskkonnateadlike lahendustega oma töökeskkonnas, kus panustatakse töötajate tervisesse ja vähendatakse kontorite keskkonnamõju, aidates organisatsioonidel seekaudu ka raha säästa. Mullu oli parim Roheline Kontor statistikaameti hoone.
SEIT
Foto: RMK
Soomaal on valminud ujuv puhkepaik
Eesti kunstiakadeemia (EKA) tudengid ehitasid Soomaale kolmest veepinnal ujuvast objektist koosneva peatus- ja puhkepaiga "Veetee". Mõte sai alguse suvel Soomaal peetud rahvusvahelises suvekoolis. Selle käigus mõeldi välja ja ehitati valmis saunast, ujuvast lõkkeasemest ja varjualusest koosnev peatus- ja puhkepaik loodusmatkajatele ning kohalikele elanikele. Suvekooli juhatasid Soome arhitekt Sami Rintala, Serbia arhitekt Pavle Stamenovic ja Eesti arhitektuuribüroo b210.
EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praksi sõnul kaotas tehissaar selle käikulaskmisel ühe osa: saun murdus lahti ja uppus. Seevastu lõkkease ja varjualune ootavad huvilisi. Ühtlasi on see objekt nüüd matkaradade võrgustiku osana RMK hoole all, nagu ka mullu EKA tudengite eesvõttel Pähnile toodud metsaruuporid. Arhitekt Aet Aderi sõnul pakub "Veetee" Soomaa keskkonnas midagi, mida seal siiani pole olnud: avalikku sotsiaalset kohtumispaika vee peal.
RMK
Ööbikuoru uus vaatetorn Pesapuu (foto: Katre Palo)
Ööbikuorus on saanud valmis omalaadne vaatetorn
Sel esmaspäeval avati Rõuge Ööbikuorus Võrumaa kõrgeim ja kahtlemata silmapaistev vaatetorn Pesapuu. Samas tähistati ka suvel uue ilme saanud Ööbikuoru külastuskompleksi valmimist. Korrastatud külastuskompleksis on uued suunaviidad ja teabetahvlid, istumiskohad, ümbruskonna panoraamvaated, uus matkarajalõik, rauakaevu trepp ja Ööbikuoru värav. 10. oktoobril pidas Rõuge vald 25 aasta sünnipäeva ning kahe olulise projekti lõpetamisega tehti ilus sünnipäevakink valla rahvale, aga ka külalistele.
Vastse vaatetorni kõrgus on 30 meetrit ning välimuselt meenutab see kahe linnupesaga puud. Teose idee autor on arhitekt Karmo Tõra osaühingust ROK-Projekt. Vaatetorni ehitust ja külastuskompleksi korrastust rahastasid Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond, keskkonnainvesteeringute keskus ja Rõuge vald.
KIK
Foto: www.costfp1303.com
Rahvusvaheline uuring väärtustab ehitusmaterjalina Eesti puitu
Euroopa teadus- ja tehnoloogiavaldkonna koostöövõrgustiku COST FP1303 "Perfomance of Biobased Building Materials" alamprojektis osaleb 28 Euroopa teadusasutust ja tööstusettevõtet, Eestist Tallinna tehnikaülikool ja Eesti maaülikool. Neli aastat vältava ühiskatsetuse käigus hinnatakse eri puiduliikide ja kuumtöödeldud puidu ning roostevabade ja tsingitud kruvide vastupidavust ilmastikuoludele. Oma katseks on TTÜ puidu- ja komposiitide uurimisrühm paigutanud ülikooli ühe õppehoone katusele kaks proovilauda. Neist ühel, nn rahvusvahelisel proovilaual, on katsetamiseks viimistlemata harilik kuusk ja harilik tamm ning kuumtöödeldud harilik kuusk. Teisel proovilaual aga Eestist pärit puit: puidukaitsevahendiga Impralit-KDS eri immutusastmega töödeldud harilik kuusk.
Projekti käigus koguneb teave selle kohta, mismoodi mõjutavad erisuguste geograafiliste asukohtade olud puidu ja kinnitusvahendite vastupidavust. Andmelogerid ja andurid panevad kirja info puidu niiskuse ja välistemperatuuri kohta. Kohalikud ilmajaamad üle Euroopa annavad teavet UV-kiirguse ning päikeseliste päevade ja sademete kohta. Kindla programmi alusel hinnatakse mädanike ja hallituste teket, lõhesid, kruvide korrosiooni, mõõdetakse värvuse muutusi kolorimeetriga jm.
TTÜ puidu- ja komposiitide uurimisrühma juhi professor Jaan Kersi sõnul on Eesti kliimaoludes kasvanud tugev ja vastupidav põhjamaine okaspuit väga hea nii puitehitiste konstruktsioonis kui ka viimistletud fassaadimaterjalina. Kahjuks kasutatakse seda ehituses ikka veel vähe. Loodetavasti hakatakse uuringutulemuste mõjul meie puitu kõrgemalt hindama. Uurimisrühma juht kinnitab, et kui puitu korralikult viimistleda ja ehituskonstruktsioonides õigesti kasutada, on see väga vastupidav ja kvaliteetne materjal, mille tarvitust elamuehituses ja avalike hoonete ehitusel peaks tulevikus kindlasti suurendama.
TTÜ
Põlula kalakasvatuse 9 grammi kaaluvad siiamaimud (foto: RMK)
Viide Eesti jõkke asustatakse siia ja lõhe noorkalu
Riigimetsa majandamise keskuse Põlula kalakasvatustalitus asustab oktoobris viide Eesti jõkke lõhe ja siia noorkalu. Plaani järgi lastakse Purtse jõkke sama- ja kahesuviseid ning Valgejõkke, Pühajõkke ja Loobu jõkke samasuviseid lõhe noorkalu. Samasuviste kalade keskmine kaal jääb vahemikku 4‒7 grammi, kahesuviste kaal on umbes 50 grammi. Kõik lõhed pärinevad Kunda jõe populatsioonist. Kokku asustatakse 5000 kahesuvist ja 85 000 samasuvist lõhet. Pärnu jõkke asustatakse 33 000 samasuvist siiamaimu, kes pärinevad sama jõe poolsiirdesiia populatsioonist.
Kõik asustatavad kahesuvised lõhed ja väiksem osa siigadest on märgistatud: nende isendite rasvauim on ära lõigatud. Sellisest või muust tundmatu märgistusega kalast tuleks anda teada e-posti teel margis@rmk.ee või telefonitsi 5621 2135.
kalastusinfo.ee
TASUB OSALEDA
Teemaõhtu mürgistest mikroplastidest
toimub täna kell 18.15‒20 Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Ehitajate tee 150). Kati Lind Tallinna tehnikaülikoolist räägib, mis on mikroplast, miks seda kasutatakse paljudes hügieeni- ja kosmeetikatoodetes ning millised on mõjud inimese tervisele ja keskkonnale. Kohapeal on võimalus ka näha merest välja korjatud mikroprügi. Üritus on tasuta, tulekust saab märku anda Facebooki kaudu või täites internetis registreerimisvormi.
Eesti Roheline Liikumine
Roheline nädal maaülikoolis
Eesti maaülikoolis on roheline nädal, mille raames juhitakse tähelepanu keskkonnahoidlikkusele ning selle võimalikkusele tööl ja koolis. Projektijuht Elen Peetsmanni sõnutsi on fookuses toit, jäätmed, rohealad ning inimeste üldisem käitumine selles vallas. Nädala jooksul saab metsamaja A-korpuse klaasauditooriumisse tuua kasutatud esemeid, et need reedel üle anda uuskasutuskeskusele. EMÜ linnakus on võimalus maitsta maaülikooli mahekeskuses kasvatatavaid maheõunu. Metsamajas tasub aga tutvuda mittetulundusühingu Eesti Pakendiringlus näitusega. Peale selle peetakse talguid ja seminare. Täna, 12. oktoobril kell 14‒16 on huvilised oodatud istutustalgutele: kogunetakse EMÜ spordihoone juures. Kell 16.30 algab metsamaja D-korpuse ruumis D239 seminar looduslähedasest haljastusest ja sügislilledest: kõnelevad Liina Jürisoo ja Mart Meriste. Neljapäeval, 13. oktoobril kell 18‒20.30 toimub Maie Kiisli juhatusel arutelu "Keskkonnasääst kõverpeeglis", ühtlasi vaadatakse lühifilme. Üritus toimub maaülikooli peamaja aulas Kreutzwaldi 1a.
EMÜ
Ritsikas (foto: Veljo Runnel)
Loodusvaatluste seminarid Kuressaares ja Jõhvis
Tartu ülikooli loodusmuuseum kutsub täna huvilisi kell 12‒15 Kuressaarde keskkonnaameti saali (Tallinna 22) ja 18. oktoobril kell 13‒16 Jõhvi kontserdimajja Salva saali (Pargi 40), et tutvustada loodusvaatlusi kui üht õppemeetodit.
Kõne all on mitmesugused vaatlusportaalid ja tööriistad, näiteks loodusheli portaal, Eesti eluslooduse andmebaas, loodusvaatluste andmebaas LVA ning asjakohased mobiilirakendused. Muu hulgas räägitakse, milliseid abivahendeid ja eelteadmisi läheb vaja edukaks loodusvaatluseks, millised on looduse vaatlemise eetilised küljed ja kuidas neid õpilastele edasi anda. Praktilises rühmatöös saavad osalejad koostada oma loodusvaatluste programmi ning läbi mõelda, kuidas seda teostada. Seminari juhib Veljo Runnel.
Osaleda saab tasuta, kuid soovitatav on enne registreeruda. Kuressaare seminarist huvitunutel tuleb kirjutada e-posti aadressil maris.sepp@keskkonnaamet.ee või helistada telefonil 5304 7882. Jõhvi minejad andku märku e-posti teel loodusmuuseum@ut.ee või telefonitsi 737 6076. Seminaride kohta leiab teavet ka muuseumi võrgupaigast .
TÜ loodusmuuseum
Karula rahvspargi keskus (foto: Katre Palo)
Karulas räägitakse ajaloolisest maakasutusest
Reedel, 14. oktoobril peetakse Karula rahvuspargi keskuses (Ähijärve küla, Antsla vald) seminar, mille teema on ajalooline maakasutus. Huvilised saavad registreeruda veel tänase päeva jooksul e-posti teel liina.laanemets@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 5698 7103.
Seminar annab ülevaate Karula piirkonnas viimastel aastatel tehtud uurimistöödest maastike muutuste, maakasutuse, asustuse ja kohapärimuse kohta. Pärast lõunat minnakse õppekäigule, mis eeldab liikumist oma või kaaskuulaja sõiduvahendiga. Osalus üritusel maksab 3 eurot (hõlmab lõunasööki ja kohvipausi). Kogunetakse 9.45 ning päev lõpeb umbes kell 16. Lisateavet saab keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialistilt Liina Laanemetsalt: liina.laanemets@keskkonnaamet.ee, 5698 7103.
Keskkonnaamet
Lennusadama viikinginäitus (foto: Eesti meremuuseum)
Merefoorumil tuleb juttu viikinginäituse sünniloost
Uue nädala teisipäeval, 18. oktoobril kell 18‒20 kõneleb Rootsi ajaloomuuseumi kuraator Gunnar Andersson näituse "Viikingid: elu legendide taga" sünniloost. Saab teada, millised valikud ja otsused olid näituse koostamise taga, kuidas see loodi, mida põnevat jäi veel näitamata ja mida uut on viikingiajast teada saadud. Merefoorum on inglise keeles ja tasuta. Kogunetakse lennusadama kassa juures. Registreeruda saab meremuuseumi võrgupaigas .
Eesti meremuuseum
Taimekaitsekonverentsil räägitakse ka mesilastest ja metsakahjustajatest
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning Eesti taimekaitse selts kutsuvad konverentsile "Eesti taimekaitse 95".Konverents algab neljapäeval, 20. oktoobril kell 10 Eesti maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A. Teadlased räägivad taimekaitseuuringutest, pestitsiidide mõjust mesilastele, toiduohutusest, pritsimisest taimekaitsel, vahekultuuride tähtsusest külvikorras, toiduteravilja, sööda ja puude seenhaigustest ning invasiivsetest metsakahjustajatest. Päeva lõpus esitletakse raamatut "Eesti taimekaitse 95". Täpsema ajakava leiab maaülikooli teemalehelt .
EMÜ
Näitus "Läätseleemest autokütuseni"
Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis Lai 38 on 30. oktoobrini näitus "Läätseleemest autokütuseni". Teada saab, mis on mügarbakter, kust pärineb juveelide mõõtühik karaat ja millega on kangaid siniseks värvitud; mismoodi näevad välja rasvauba, tamarind, maapähkel ja mimoos. Tutvuda saab paljude tuntud ja tundmatute, kuulsate ja kummaliste kaunviljaliste taimede mitmekülgse maailmaga. Näitus on lahti iga päev 10‒17, sooduspilet maksab 2 eurot ja täispilet 3 eurot.
TÜ botaanikaaed
LIFE programmi tutvustuspäevad Tartus, Haapsalus ja Jõhvis
Keskkonnaministeerium korraldab oktoobris kolm LIFE programmi teabepäeva. Eelkõige on need mõeldud inimestele, kes ei ole programmist midagi kuulnud või kes otsivad rahalist toetust oma tegevuste/projektide elluviimiseks. Infopäevad on 18. oktoobril Tartus Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2), 19. oktoobril Haapsalus Baltic Hotel Promenaadi seminariruumis (Sadama 22) ja 20. oktoobril Jõhvis Kersti Võlu koolituskeskuses (Kooli 7). Teabepäevad algavad kell 11 ning kestavad kaks-kolm tundi. Osalejatel palutakse end varem registreerida.
LIFE programm on Euroopa Komisjoni rahastusvahend, millega on toetatud keskkonnaprojekte kogu Euroopa Liidus juba üle 20 aasta. See on ainuke otseselt keskkonna heaks mõeldud programm, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut. Praegune rahastusperiood hõlmab aastaid 2014‒2020. Programmi raames rahastatakse projekte, mis panustavad looduskaitsesse ja elurikkuse säilitamisse, keskkonda ja ressursitõhususse, keskkonnateavitustöösse, kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse. Täpsemalt saab LIFE programmi ja infopäevade kohta uurida ministeeriumi veebilehelt .
KKM
Loodusmuuseumi tunnustatud liblikanäitus nüüd Pärnus
Eesti loodusmuuseumi näituse "Õised tiivulised" ööliblikate osa rõõmustab nüüd Pernova loodusmaja külastajaid. Vaadata saab kolmesada ööliblikaliiki, ööliblikakino, kuulata ööliblikate hääli ning osaleda visuaalsel liblikaekspeditsioonil. Rühmadele pakutakse näitusega seotud programme. Väljapanekud ja töölehed käsitlevad ka materjali kogumist ja talletamist, appi võetakse käeline tegevus. Ühtlasi teadvustatakse keskkonna ja loodushoiu probleeme.
Näitust saab Pernova loodusmajas uudistada kuni tuleva aasta 29. aprillini. Loodusmaja asub Pärnus Tammsaare pst 57 ning on lahti T‒R 10‒18, laupäeval 10‒16.
Pernova loodusmaja
Kaugseirepäev Tõraveres
toimub 27. oktoobril kell 10‒17. Päeva korraldavad Tartu observatoorium, Tartu ülikool, Eesti maaülikool ja keskkonnaagentuur. Ettekannete programmi leiab Tartu observatooriumi internetilehelt. Sealt leiab ka registreerimisjuhise, tulekust saab teada anda kuni 25. oktoobrini.
Keskkonnaagentuur
MAAILMAST
2016. aasta Nobeli auhinna füsioloogia ja meditsiini vallas pälvis jaapanlane Yoshinori Ohsumi (foto: Mari Honda / www.nobelprize.org)
Tänavuste teadusnobelistide hulgas on palju inglasi
Läinud nädalal tehti teatavaks 2016. aasta Nobeli auhinna laureaadid teadusaladel, samuti tänavune rahupreemia saaja. Esimesena, 3. oktoobril, sai teatavaks auhinna võitja füsioloogia ja meditsiini alal. Selle saab Tōkyō tehnoloogiainstituudis töötav Yoshinori Ohsumi. 1945. aastal sündinud rakubioloog pälvis preemia autofaagiamehhanismide avastamise eest. Järgmisel päeval selgus, et füüsikaauhind jagatakse kolme teadlase vahel, kes on uurinud topoloogilisi faasisiirdeid tahkistes. Auhinna saavad Washingtoni ülikooli teadlane David J. Thouless Born (snd 1934), F. Duncan M. Haldane (1951) Princetoni ülikoolist ja J. Michael Kosterlitz (1941) Browni ülikoolist. Kõik töötavad niisiis USA ülikoolides, kuid on sünnilt britid. Born saab auhinnasummast pool, ülejäänud kaks veerandi. Ka 5. oktoobril välja kuulutatud keemiaauhinna laureaatide hulgas on üks USAs töötav inglane, Sir J. Fraser Stoddart (1942) Northwesterni ülikoolist. Ülejäänud kaks on prantslane Jean-Pierre Sauvage (1944) Strasbourg'i ülikoolist ja hollandlane Bernard L. Feringa (1951) Groningeni ülikoolist. Auhind antakse molekulaarmasinate disainimise ja sünteesi eest ning jagatakse võrdselt kolme mehe vahel.
Nobeli rahupreemia saab tänavu Colombia president Juan Manuel Santos jõupingutuste eest lõpetada maal 50 aastat kestnud kodusõda. Viiest n-ö originaalauhinnast, mis on asutatud Alfred Nobeli 27. novembril 1895 alla kirjutatud testamendi järgi, on teadmata veel kirjandusauhinna saaja. Sel esmaspäeval välja kuulutatud Rootsi riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhind majanduse vallas läheb Oliver Hartile (taas brit, snd 1948) ja soomlasele Bengt Holmströmile (1949) nende panuse eest lepinguteooria edasiarendusse.
Tänavuse Nobeli auhinna suurus on kaheksa miljonit Rootsi krooni. Tavapäraselt antakse auhinnad - kuldne Nobeli medal, diplom ja tunnistus rahasumma kohta - laureaatidele kätte Alfred Nobeli surma-aastapäeval 10. detsembril. Rahupreemia annab Oslos üle Norra Nobeli-komitee esimees Norra kuninga Harald V juuresolekul. Teiste alade laureaadid saavad oma auhinnad kätte Stockholmis Rootsi kuningalt Karl XVI Gustavilt. Auhinnatseremoonia tähtis osa on laureaatide loengud. Oslos leiab see aset auhinnatseremoonia käigus, Stockholmis eelmistel päevadel.
Nobeli auhinna veebilehe andmetel oli eelmise aasta seisuga kuuel alal kokku välja antud 573 Nobeli auhinda, laureaate on olnud täpselt 900. Füüsikas on need arvud vastavalt 109 ja 201, keemias 107 ja 172, füsioloogia ja meditsiini alal 106 ja 210, kirjanduses 108 ja 112 ning majanduses 47 ja 76. Rahupreemiaga on asi keerulisem, sest korduvalt on auhind antud rahvusvahelistele organisatsioonidele, 2012. aastal aga Euroopa Liidule; lakoonilises tabelikeeles on arvud seepärast 96 ja 103 + 26.
www.nobelprize.org / Uudistaja
Võimaliku kaitseala radadele paigutatud kaamerate vaatevälja satuvad sageli hundid. Suletud tsoonis on soed piiratud inimtegevuse tõttu jõudsasti siginud (foto: wilderness-society.org)
Tšernobõlist saab biosfäärikaitseala?
Tänavu möödus kolmkümmend aastat Tšernobõli (ukrainapäraselt Tšornobõl) aatomielektrijaama katastroofist. Sel puhul algatas Ukraina president Petro Porošenko uuringu, et teha kindlaks, kas katastroofiala peab endiselt jääma suletud tsooniks. Üks toona allkirjastatud määrustest kannab pealkirja "Tšernobõli radiatsioon-ökoloogilise (UNESCO) biosfääri kaitseala loomisest".
Määruse teksti leiab Ukraina valitsuse ametlikult veebilehelt ja selles nähakse ette 226 964,7 hektari suuruse ala muutmine riigile kuuluvaks (UNESCO) biosfäärikaitsealaks. Praegu haldab ala suletud piirkondadega tegelev riigiamet.
Tšernobõl pole pelgalt kohutava tuumaõnnetuse piirkond, vaid ka suure potentsiaaliga ala, kus teha eluslooduse uuringuid, rajada päikeseparke ja mitut tüüpi turismiatraktsioone. Muidugi tuleb UNESCO egiidi alla kuuluva biosfäärikaitseala staatuse saavutamiseks täita hulk eeltingimusi õigusaktide, maavalduse, majandamise ja äri valdkonnas. Seni tehtud teadusuuringute järgi on piirkond rikkaliku ainulaadse loomastiku ja taimestikuga taas metsistuv ala, kus inimene on loodusele suurem oht kui radiatsioon. Oluline on mainida, et sel hiigelterritooriumil on küllaldaselt kiirgusvabasid alasid, nii et teadustööd saab teha, tundmata hirmu võimaliku kiirgussaaste pärast.
wilderness-society.org / Uudistaja
Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri
