Tänavu suvel Riiklikule Looduskaitsekeskusele Taanist ostetud kahe uinutipüssiga on käidud juba mitu korda "karujahil" ja viidud uinutatud mõmmikud metsa tagasi.
"Uinutipüssid on ennast õigustanud," ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste. "Tänu püssidele oleme juba kolm noort karu neile sobivasse keskkonda toimetanud. Ühte karu tuli mitu korda püüda, kuna inimesed olid teda toitnud, pöördus ta nende juurde tagasi."
Kuigi looduskaitsekeskuse käsutuses oli ka varem üks uinutipüss, vajab uutega töötamine siiski harjutamist. "Uute püsside laskekaugus on kuni 125 meetrit, vanal on ainult kuni 25 meetrit," kommenteeris Vilbaste. "Ka on uutel püssidel tänapäevasem varustus, isegi infrapunasihik laskmiseks halva nähtavuse korral."
Uinutidoosid muretsetakse koos loomaarstiga, sest iga looma puhul on koguse suurus erinev. "Uinutikogus sõltub looma kaalust, see tuleb silma järgi võimalikult täpselt ära hinnata," ütles Vilbaste.
Uued uinutipüssid koos täiusliku lisavarustusega maksid kokku 64 000 krooni, nende soetamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Põhiliselt on püssid looduskaitsekeskuse Nigula metsloomade turvakodu käsutuses ja on ette nähtud ka teaduslikel eesmärkidel loomade uinutamiseks, näiteks nende varustamiseks jälgimisseadmega.
Kui karu või mõni teine metsloom, kellest omal jõul lahti ei saa, kipub koduõuele pahandust tegema, tuleks abi saamiseks pöörduda Päästeameti (tel 112) või Nigula metsloomade turvakodu poole (504 5891). Tänavu on selliseid juhtumeid olnud tavapärasest rohkem, eriti just noorte karudega. "Põhjuseks võib olla kuiv suvi ja sellest tingitud harjumuspärase loodusliku toidu nappus, mis hiljuti ema juurest lahkunud väheste elukogemustega poegi toiduotsinguil inimeste juurde toob," oletas Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Ta soovitas metsloomadega intsidentide vältimiseks hoiduda nende toitmisest.
Karude arvukus on viimastel aastatel paarikümne võrra suurenenud, tänavused seireandmed näitavad, et Eestis elab vähemalt 525 pruunkaru.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.09.06 pressiteade