"Kasvuhoonegaaside ühikute müük annab meile võimaluse panustada kohaliku elu-olu keskkonnasõbralikumaks ja efektiivsemaks muutmisse, näiteks oleme 3,2 miljoni euroga toetanud väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõttu ja küttesüsteemide uuendamist ning 14 miljonit eurot läheb lasteaedade energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks. See kõik aitab vähendada keskkonnamõju, aga ka muuta tavainimese elu mugavamaks ja hoida kulusid kokku," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Euroopa Liidu ühine lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumise süsteem käivitus 2013. aastal ning kolme aastaga on Eesti riik teeninud üle 46 miljonit euro. "Suurem osa tulust jääb siseriiklikuks kasutamiseks, ent osa eraldatakse ka vähem arenenud riikide kliimaalaste tegevuste toetuseks, sest arenguriigid on eriti haavatavad kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes. Kui tuua mõne Vaikse ookeani saareriigi näide, siis mõelge, kui kaua te suudaksite vee all hakkama saada - maksimaalselt minuti. See, et kodu jääb vee alla võib neis meile kaugeis paigus olla reaalne oht," selgitas Pomerants.

2014. aastal eraldati ligi pool miljonit eurot Afganistanile ja Vaikse ookeani saareriikidele ning 2015. aastal suunas Eesti rahvusvahelisse kliimakoostöösse miljon eurot, millest 800 000 euro suurune panus tehti ÜRO Rohelisse Kliimafondi ning 200 000 euroga toetati SA Teeme Ära tegevusi World Cleanup 2015 ning Afganistani koristusaktsiooni.

Alates 2014. aastast toimuvad lisaks tava-enampakkumistele ka lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumised. 2014. ja 2015. aastal müüs Eesti lennunduse enampakkumistel ühikuid 192 340 euro eest. Seda tulu kasutati nutikate kliimaalaste IT-lahenduste väljatöötamiseks ürituse Garage48 GreenTech Tallinn 2015 raames ning parimate lahenduste edasiarendamiseks. Lisaks toetati 2015. aastal Arengufondi ClimateLaunchpadi läbiviimisel. ClimateLaunchpad on Euroopa Liidu suurima rohetehnoloogiate ideede konkurss, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust kliimamuutustest ning sellest, kuidas ettevõtluse kaudu kliimamuutusi leevendada ja keskkonnaprobleeme lahendada.

Enne Euroopa Liidu ühist kauplemissüsteemi müüsid riigid ise heitkoguseid. Perioodil 2008-2012 müüs Eesti saastekvooti 392 miljoni euro ulatuses, mida on suunatud mitmete suurprojektide elluviimiseks, näiteks keskkonnasäästlike trammide ja busside soetamiseks, korterelamute, eramajade ja riigihoonete renoveerimiseks ning elektriautode soetamiseks nii kohaliku omavalituse töötajatele kui ka lühirendi teenuse arendamiseks.

Kohalikele omavalitsustele kuuluvate lasteaiahoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetust, mida on kokku 14 miljonit eurot, hakkab suunama SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.10.2016 pressiteade