Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et ajal, mil Toompeal arutatakse nullbürokraatia ja avaliku sektori halduskoormuse üle, on see teema meie rahvusparkide näitel juba ise kultuuripärand. "Uhked struktuurid on minevikku vajunud, aga alles on loodus- ja kultuuripärand, mis inimestele kenasti säilitatud ja näha. Selle keskel on isegi igapäevaelu võimalik. Loodan, et ametisse astuv president Kersti Kaljulaid jõuab oma ametiaja jooksul meie kõikidesse rahvusparkidesse. Kui mitte varem, siis mõni Lahemaa 50. aastapäeva ettevõtmistest oleks igati paslik kalendrisse panna. Presidendipilk ja soe sõna omavad pärandikaitsjate seas kindlasti kaalu, sest nii täna kui ka homme saab kõik toimida ikka tänu inimestele, kes sellesse valdkonda panustavad," lausus Pomerants.

6.-8. oktoobril Palmse mõisas toimuvale konverentsile on oodatud pärandikaitse spetsialistid, kohalikud elanikud ja kõik Lahemaa sõbrad, kellele läheb korda rahvuspargi hea käekäik. "Eesti vanima rahvuspargi 72 asulas elab tuhandeid inimesi, kes ongi Lahemaa kultuuripärandi edasikandjad ja maastike hoidjad. Just kogukonnakeskne pärandikaitse on võtmeteguriks meie kultuurmaastike püsimisel ja traditsioonide jätkumisel," lausus Ave Paulus, Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist.

Konverentsi põhiteemaks on kultuuripärandi ja kultuurmaastike jätkusuutlikkuse tagamine riigiasutuste, kohalike elanike ja ettevõtjate tihedas koostöös. Konverentsil esinevad mitmed tunnustatud eksperdid Eestist ja välismaalt, samuti kohaliku kogukonna esindajad. Kogukonnakeskse looduskaitse eestkõneleja Peter Bille Larsen Lutserni Ülikoolist räägib kohalikele toetuvast pärandikaitsest, Jelena Shatkovskaja annab ülevaate kultuurmaastike kaitse korraldamisest Kenozero rahvuspargis Venemaal ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Oliver Orro kõneleb kultuurikaitse probleemidest. Konverentsi avaõhtul toimub Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari pidulik vastuvõtt, kus tervitussõnad ütleb ka Virumaalt pärit keskkonnaminister Marko Pomerants.

Konverentsi teisel päeval arutletakse poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise teemadel. Muuseas saab teada, kuidas karjatatakse kariloomi Suurbritannia kultuurmaastikel ja millised on lätlaste kogemused rohumaade hooldamisel. Kalev Sepp Eesti Maaülikoolist räägib Lahemaa kultuurmaastike kaitsekorraldusest. "Pärandikaitse fookuses on kohalik kogukond kui pärandi valdaja, haldaja ja säilitaja. Kogukonna tegudest või tegemata jätmistest sõltub, kuidas Lahemaa ajalooline asustusstruktuur ja kultuurmaastikud püsivad ka edaspidi," lausus professor Kalev Sepp.

Täpsem info konverentsist on leitav Lahemaa rahvuspargi kodulehel. Konverentsi korraldavad Keskkonnaamet, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti.

Konverentsi saab jälgida ka otseülekandena veebist.

Lahemaa rahvuspark moodustati 1. juunil 1971 esimese rahvuspargina Eestis, mille olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Rahvuspark kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana ning on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

Allikas: Keskkonnaameti 05.10.2016 pressiteade