Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et 1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega.
1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata.
Tihti valitakse õpetajate päevaks kindel stiil, mille vaimus riietutakse. Märjamaa koolis on näiteks õpetajad kord etendanud Eurovisiooni, teisel aastal aga pioneerirühma. Mõnel pool on õpetajad esinenud etenduse või kontserdiga.
Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi.
Päeva lõpetab õpilaste valmistatud kohvilaud ja lilled õpetajatele, ka valla-, linnavalitsuse või haridusosakonna visiit ja õnnitlused. Lisaks ja ennekõike on see päev, kus avaldatakse õpetajatele vaimustust, sest osa neist on lihtsalt suurepärased.
UNESCO kehtestas õpetajate päeva 1994
UNESCO lõi tähtpäeva 1994. aastal selleks, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid. Üllitatakse infoplakat ja saadetakse laiali infomaterjale õpetajate päeva teema kohta, viiakse läbi kampaaniaid.
Õpetajate päev elektroonilises meedias
Õpetajate päev
Seda päeva võib nimetada ka õpilasomavalitsuse päevaks. Traditsiooniliselt võtavad õpilased eelmisel päeval võimu üle ning määravad ametisse nii uue direktsiooni kui ka õpetajad. Õpetajate päeval annavad kõiki õppetunde abituriendid ning saavad oma esimese õpetamiskogemuse.
Erilist vürtsi lisab päevale asjaolu, et õpetajad kehastuvad omakorda kooliõpilasteks ning neilgi toimuvad oma õppetunnid. Õpetajad on õppinud kauneid kunste, muusikat, osalenud kehalise kasvatuse tunnis, sõjalises õpetuses, kogunud tarkusi perekonnaõpetuses, psühholoogias ja euroekodünaamikas. Samuti on õpetajad matkinud nii oma riietuse kui ka käitumisega esimese klassi koolijütse, erinevate rahvuste esindajaid, militaristlikke kodukaitsjaid, “musti barette”, 1960-aastate tegelasi. Sel aastal kehastuti raamatutegelasteks. Enamasti on abituuriumi poolt õpetajatele tänuks ka kaunis kohvilaud ning meeleolukad esinemised. http://gw.polvayg.edu.ee/new/trad/trad2.htm
Õpetajate päev
Kolmandal oktoobril õnnitlesid õpilased õpetajaid õpetajate päeva puhul. Iga klass valmistas ette kingitused: luuletused, laulud, tantsud, stseenid, muusikapalad (klaver, viiul), plakatid, kaardid, saali kaunistamine, sügisesed lillekimbud.
Õpetajad olid sel päeval õnnelikud ja lapsed olid rahul. Kõigile meeldis väga Katja Stepanovi luuletus.
Keila vene gümnaasium 20.10.2003
Õpetajate päev –5. oktoober
Reedesed tunnid olid vaid 30-minutilised ning õpilaste ja õpetajate rollid selleks päevaks vahetunud. Õppetundides käis tihe õpetamine-õppimine, mille käigus abituriendid-õpetajad “õpilaste” teadmisi kontrollisid. Ja nagu igas tavaliseski koolis, oli ka siin erinevaid tulemusi: kes jäi “suvetööle”, kellel oli “tunnistusel” vaid arvestatud, kelle hinded paremad, kel kehvemad. Ei puudunud teadete tahvlilt ka “direktori käskkirjad” korrarikkumiste ja suitsuga tundi tulemiste kohta, nurka panemisest päästsid Sulev Loopalu (tavalises elus Kärdla KK kunstiõpetaja) kiired jalad.
Kohvilauas, kus koos äsjaste “õpilastega” istusid ka abituriendid, anti kätte tunnistused. “Viitega” lõpetajaid oli kaks: Kersti Lüsi ja Viktor Alov.
Avasõnas ütles päris direktor Ivo Eesmaa üsna selgelt välja: “Kui keskkooli õpilased sama jaburad oleksid, kui täna meie klassis, siis võiks kooliuksed kinni panna,” mis tegelikult oli tunnustuseks tänasele abituuriumile ja nende korraldatud päevale. Direktori õnnesoovi järel õpetajatele ütles Juta Alev Kärdla linnavalitsusest, et hea on õpetajate päeva traditsiooni hoidmine. Õpetajatele soovis ta jõudu, sallivust ja meelekindlust.
Seejärel esinesid III klassi lapsed kahe lauluga Margarita Ristmägi juhatusel. Pärast seda suunas keskkooli huvijuht Koit Randus tähelepanu tordile, mille saatjaks Ühispank.
Taavo Soodla, kes sel päeval direktori rolli täitis, andis kätte tunnistused. Seejärel tutvustasid “õpilased” käsitöö ja tööõpetuse tunnis valminud taieseid, mille kohta asjaosalised tehtu idee ja põhimõtte tutvustamisel filosoofilisi selgitusi andsid.
Ei unustatud ka neljateist endist keskooli õpetajat ja kolme koolitädi, kellele abituriendid pärast koosviibimist õnnitluslilled koju viisid.
Allikas: BERTA
