28.09.2016 istung.
Peaminister Taavi Rõivas esines 28.09.2016 istungi alguses poliitilise avaldusega seoses 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

Valitsus andis üle 9,57-miljardilise eelarve. „Ma nimetan 2017. aasta riigieelarvet kasvueelarveks, sest selle eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja ka riigi efektiivsust,“ sõnas peaminister Taavi Rõivas.

„Järgmisel aastal jätkab valitsus Eestile edu toonud kurssi. Me alandame tööjõumakse, me suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut. Valitsuse maksusoodustuse idee on lihtne: meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda, oma pere kui ka laste heaks,“ ütles Rõivas.

Peaminister tõi välja valitsuse viis prioriteeti eelarves. „Esiteks, julgeoleku tugevdamine. Teiseks, majanduskasvule kaasa aitamine ja tööjõumaksude langetamine. Kolmandaks, madalapalgaliste toimetuleku parandamine. Neljandaks, lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine. Viiendaks, uuendusmeelne ja paremini juhitud riik, mis hõlmab sel aastal varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumise edukat läbiviimist,“ sõnas Rõivas.

„Meil on põhjust olla oma rahva ja riigi saavutuste üle uhked. Aga siiski peame jätkama tööd selle nimel, et Eesti inimeste julgeolek ja turvatunne kasvaks ning majandus saaks hoogu juurde. Et Eestis ei tunneks keegi end kõrvale- või mahajäetuna. Et meil sünniks rohkem lapsi. Et riigi efektiivsus suureneks ja riigi heaks töötavate inimeste kompetentsus kasvaks. Järgmise aasta riigirahanduse töödokument on kasvule suunatud,“ lausus ta.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Ammas Vabaerakonnast. „Tore, et see eelarve ei unusta nõrgemaid, ent kõigis heades kavatsustes jäädakse poolele teele, ei tehta isegi poolt rehkendust, tehakse veerand või veelgi vähem,“ sõnas ta. Ammase sõnul on ees ühine tõsine töö eelarvega ja et Vabaerakond on selleks valmis.

Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist ütles, et järgmise aasta riigieelarve juures teeb teda eelkõige murelikuks kütuseaktsiisi tõstmine. Ta sõnas, et ootavad lugemisi – esimest, teist ja kolmandat Riigikogus – ning lubavad konstruktiivset abi selle eelarve paremaks muutmiseks.

Remo Holsmer Reformierakonna fraktsioonist ütles, et kontekst, milles valitsus eelarvet kokku pani, on paljuski mõjutatud välisteguritest ehk nendest asjadest, mida oma kätega muuta ei saa. Ta rõhutas veelkord üle ka eelarve prioriteedid. Ta ütles, et loodab, et parlamendi erakonnad eelarve prioriteete menetlemise ajal n-ö kahtluse alla ei sea.

Andres Anvelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et sotsiaaldemokraadid võiksid olla selle riigieelarvega üldiselt rahul. „Kindlasti on vaja parlamendil sellega veel kõvasti tööd ja vaeva näha, kuid ma ikkagi loodan, et seesama eelarve viib meid edasi, mitte tagasi,“ sõnas ta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist võttis sõna Martin Helme. „Kõigile meile meeldib, kui tõusevad lastetoetused, kõigile meile meeldib, kui tõusevad kultuuritöötajate palgad. Aga tegelik pikem perspektiiv on see, et Eesti riik ei püsi sellisel moel majanduslikul järjel. Igal aastal läheb selle eelarve kokkusaamine raskemaks ning nõuab järgmisi leidlikke kohti, kust veel välja pigistada,“ sõnas ta.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus (Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine) (240 SE) näeb ette muuta ajutiselt avaliku teenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega.

Seaduses nähakse ette erisused ametnikele, kes täidavad Eesti eesistumisega seotud teenistusülesandeid. ELi eesistumise eelselt ja ELi eesistumise ajaks luuakse personali paindlikumaks värbamiseks erisus, mille kohaselt võib ametniku määratud ajaks teenistusse nimetada ilma konkursita. Intensiivse tööperioodi ja suurenenud töökoormuse kompenseerimiseks ning ametnike motiveerimiseks nähakse ette kuni 10-kalendripäevase lisapuhkuse andmise võimalus ja võimalus maksta kehtivast korrast suuremat lisatasu. Kõik seadusesse viidavad erisused puudutavad vaid neid ametnikke, kes täidavad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 saadikut, erapooletuid oli 3, vastu ei olnud keegi.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõuga (237 SE) luuakse riigisisene regulatsioon e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste ELi määruse (eIDAS määrus) rakendamiseks.

Euroopa Liit soovib suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel. ELi määrus reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel, veebisaidi autentimine jm.

Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist. E-identimise koostöö järgi peavad liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama hakkama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilist identiteeti vastastikku tunnustada ka juba varem.

Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu esimese lugemise:

Lõpetati teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud väliskomisjoni algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on täiendada ja täpsustada välismaalasele sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikke aluseid niiviisi, et need vastaksid rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale, arvestaksid julgeolekuasutuste ohuhinnanguid ning looksid reaalse ja otsese seose sissesõidukeeldude praktika ja ohuhinnangute vahel.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka Euroopa Parlamendi ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide soovitusi Sergei Magnitski inimõiguste rikkumises ja tema surma põhjustamises süüdiolevatele isikutele viisakeelu kehtestamiseks, mida saaks tulevikus rakendada ka teiste analoogsete juhtumite esinemise korral.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemisest, eriti kõrgenenud terrorismiohust ning viimastel aastatel sagenenud õiguserikkumistest mõne Eesti naaberriigi ametnike poolt, mis ei ole teostatud Eesti õigusruumis, kuid omavad piiriülest ja Eesti julgeolekuolukorda ohustavat iseloomu. Samuti võtab eelnõu arvesse mõne Schengeni riigi, näiteks Saksamaa kohtupraktikat ning selle jõustamine tagab edaspidi Eesti õigusruumi parema kaitstuse võimalike kuritarvituste eest välismaalaste poolt.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist oli eelnõu suhtes erapooletu ja Henn Põlluaas EKRE fraktsioonist toetas eelnõu.

Valitsuse algatatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (279 SE). Eesmärgiks on laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimine ja konventsiooni rakendamine Eestis.

Nimetatud konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsioonile on seisuga 3. juuni 2016 alla kirjutanud 47 ja selle ratifitseerinud 41 ENi liikmesriiki. Konventsioon on kõige ulatuslikum rahvusvaheline lepe, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Selleks, et konventsiooniosalised rakendaksid tõhusalt konventsiooni sätteid, kehtestatakse konventsiooniga järelevalvesüsteem.

Läbirääkimistel võttis sõna Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (277 SE). Eesmärgiks on ratifitseerida leping ja selle juurde kuuluv protokoll ning luua võimalus selle kohaldamiseks.

Lepinguga luuakse soodsamad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, näiteks piirab leping riigi õigusi maksustada teise lepingupoole residentide tulu. Samuti ei tohi riik oma kodanikke maksustada soodsamalt kui teise riigi kodanikke. Leping hoiab ära topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõjul.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu ning selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (242 SE). Eesmärgiks on ratifitseerida leping ja protokoll ning teha võimalikuks nende jõustamine.

Lepingu eesmärk on tihendada Eesti ja Gruusia majanduskoostööd ja soodustada erakapitali liikumist ning lepingupoolte majanduslikku arengut. Samuti soovitakse luua soodne investeerimiskeskkond, tagada mõlema riigi investorite võrdne kohtlemine ja kehtestada enamsoodustusrežiim, mille kohaselt lepingupool ei kohtle teise poole investori investeeringuid ja tulu vähem soodsalt kui mis tahes kolmanda riigi investori investeeringuid ja tulu. Lepingus määratakse investeerimisega seotud tingimused nagu maksete vaba ülekandmine, investeeringute sundvõõrandamine ja selle eest tasutav hüvitis jm ning luuakse lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kord.

Põhiline lepingu muutmise protokolli sõlmimise vajadus tulenes Euroopa Kohtu 2009. aasta otsusest, mille kohaselt peab liikmesriik kolmandate riikidega sõlmitavates investeeringute kaitse lepingutes rõhutama Euroopa Liidu pädevust piirata teatavatel juhtudel rahaülekandeid ELi välistesse riikidesse. Leping kui ka protokoll tuleb ratifitseerida Riigikogus. Gruusia on lepingu ja protokolli juba ratifitseerinud.

Valitsuse algatatud Montenegro ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (283 SE). Eesmärgiks on protokoll heaks kiita ja teha võimalikuks selle jõustamine. Protokolli eesmärk on korraldada Montenegro ühinemine Põhja-Atlandi lepinguga.

Montenegro ühinemist käsitlev Põhja-Atlandi lepingu protokoll reguleerib riigi NATOga ühinemise korraldust. Montenegro ühinemine NATOga suurendab julgeolekut Euro-Atlandi piirkonnas ning aitab kaasa ühtse, vaba ja rahumeelse Euroopa saavutamisele. Seletuskirjas märgitakse, et Montenegro koostöö NATOga algas aastal 2003, mil Serbia ja Montenegro liitriik ühines programmiga „Partnerlus rahu nimel“. Pärast liitriigi lagunemist 2006 seadis Montenegro eesmärgiks NATOga ühinemise. NATO välisministrite kohtumisel 1. detsembril 2015 otsustati kutsuda Montenegro ühinemisläbirääkimistele. Ühinemisprotokolli eelnõu kiideti Põhja-Atlandi nõukogus heaks 22. märtsil 2016. Tegu on NATO viienda laienemisega pärast külma sõja lõppu. Montenegro on osalenud 2010–2014 NATO operatsioonil Afganistanis (ISAF, International Security Assistance Force) ja on praegu seal jätkumissioonil, nõustades ja abistades Afganistani relvajõude ning õpetades neid välja.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) muudab välisteenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Muudatuste eesmärk on lihtsustada ELi eesistumisega seotud personalimääramisi ning vähendada sellega seotud töökoormust, võimaldada teenistujate sujuvat ning operatiivset lähetamist ELi eesistumisega seotud ametikohtadele ja muuta kehtivat regulatsiooni selgemaks.

Kehtiv seadus ei võimalda praegu ELi Nõukogu eesistumisega seotud paindlikkust ja suurenenud koormuse tingimustes operatiivset lähetustega seotud dokumentide menetlemist. Eelnõuga võimaldatakse edaspidi ka Riigikantseleil lähetada erialadiplomaate välisteenistuse seaduse alusel. Muudatus on seotud EL eesistumise ülesannete täitmisega, mille tõttu suureneb Riigikantseleist lähetatavate ametnike hulk. Eelnõuga luuakse võimalus võtta erialadiplomaate välisteenistusse ka siis, kui nad võõrkeeltest oskavad ainult inglise keelt. Seni on nõutav kahe võõrkeele oskus, millest üks on inglise või prantsuse keel. Erialadiplomaat on oma valdkonna spetsialist, kelle puhul on kõige olulisemad tema erialased teadmised. Muudatus on vajalik, sest kahe võõrkeele oskuse nõue on takistuseks pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (249 SE) viiakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla ELi täpsustatud nõuete ja ühise põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi 2014-2020 käivitamiseks tehtud muudatustega. Samuti lisatakse seadusesse sätted seoses maaelu arengukava toetuste eest tehtavate tegevuste muutmistega, piimatootmiskvoodi rakendamise lõppemise ja põlluraamatuga.

Eelnõu lihtsustab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuste eest tehtavate tegevuste muutmist dokumentides ja sätestab, millistel juhtudel võib toetust kaotamata tegevusi muuta. Näiteks võib ühe valmistaja tehase lüpsiseadme põhjendatud juhul asendada teise tehase lüpsiseadmega või üht marki traktori asendada teisega, kui muud hinnapakkumuses toodud olulised näitajad jäävad samaks. Juhul kui põllumajandustootja pole piimatootmiskvoodi ületamise tasu tähtpäevaks ära maksnud, antakse PRIAle õigus see tasaarveldada põllumajandustootjale makstavate toetustega. PRIAle antakse õigus asi sundtäitmisele anda kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik maksmata tasu tasaarveldada, ning nähakse ette, et tasaarvelduse võib teha ka pärast sundtäitmisele andmist. Kehtestatakse tähtpäevaks tasumata tasu osas viivise maksmine. Viivise suuruseks on komisjoni määruses sätestatud määr – iga maksmisega viivitatud aasta kohta kolme kuu Euribor iga aasta 1. oktoobri seisuga pluss üks protsent. Põllumajandusega tegelevad isikud peavad põlluraamatusse kandma lisaks veeseaduses nõutud andmetele ka toetuse saamise tingimustes märgitud andmed. Näiteks andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste, taimekahjustajate seire, kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide ja muu kohta. Tegemist on teabega, mida enamikel juhtudel juba põlluraamatusse kantakse. Muudatus on vajalik, et tagada Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames antavate keskkonnatoetuste, samuti mahepõllumajanduse toetuse saamise nõuete tõhusam kontroll.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE). Eesmärk on viia üha enam toodangust mahedalt märgistatuna tarbijani, soodustada mahetoidu tarbimist ja mahetooraine üha laialdasemat kasutamist toitlustusettevõttetes.

Sätestatakse võimalus mahetooraine kasutamisele viitamiseks spetsiaalselt toitlustajatele väljatöötatud märgi kaudu. Tekib võimalus näidata mahetooraine protsentuaalselt osakaalu kolmes vahemikus: üle 20 kuni 50 protsendi toorainest on mahe; üle 50 kuni 80 protsendi toorainest on mahe; üle 80 kuni 100 protsendi toorainest on mahe. Vahemikku on võimalik arvestada ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Andmed saadakse ettevõtte raamatupidamisdokumentidest. Toitlustajatele antakse võimalus ise otsustada, kas osakaalu arvestamise aluseks võetakse toodete kogus või maksumus. Kehtiv seadus võimaldab toitlustusettevõttes kasutada riiklikku ökomärki, kui vähemalt 95% kasutatavast toorainest on mahepõllumajandusest, kuid seda on paljudes ettevõtetes keeruline täita.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

27 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse rahvaalgatuse võimaldamiseks eelnõu (228 SE) nägi ette luua kodanikele võimalus algatada seaduse eelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade algatustest. Seaduse algatamise õigus on rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul ja isikul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel ja on vähemalt 16-aastane.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams Vabaerakonnast ja Anneli Ott Keskerakonnast.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 55 saadikut, vastu 24 saadikut, erapooletuid ei olnud. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Eelnõu algatajateks olid Anneli Ott, Kadri Simson, Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Mihhail Stalnuhhin, Valeri Korb, Vladimir Velman, Oudekki Loone, Andrei Novikov, Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Tarmo Tamm, Rein Ratas, Olga Ivanova, Jüri Ratas, Martin Repinski, Erki Savisaar, Jaanus Karilaid, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Siret Kotka, Mihhail Korb, Peeter Ernits, Toomas Vitsut ja Mailis Reps.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201609281400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu.ee