1935. aastal alustati Tallinnas Jüriöö pargi väljaehitamist, et rajada sinna suurim pühapaik Eestimaa pinnal, kus rahval oleks võimalik hoida oma ühtekuuluvustunnet ja tähistada kõige olulisemaid tähtpäevi. Sõja tõttu ei olnud võimalik töid lõpetada. 1995. aastal hakati siin Jüri Uppini eestvedamisel kunagisi traditsioone taaselustama ja veel tänavu valmib suurejoonelise projekti esimene osa.

Tänavu on MTÜ Jüriöö Park eestvedamisel ja Tallinna linnavalitsuse toetusel alustatud pargis ehitustöid: valmimas on sammastik, milles iga maakonda tähistab neist üks. Iga samba orva kujundatakse fragment vastavas maakonnas paiknevast eestlaste linnusest.

Tule ja lipu kombinatsioon

Püstitatakse ka 30 meetri kõrgune tuletorn, mis hakkab töötama koos Pika Hermanni torniga. Kui viimases langetatakse riigilipp, süttib tuletornis tuli, mis kustub hommikul, kui Eesti lipp taas masti kerkib. Idee andjate kohaselt oleks niisugune lipu ja tule kombinatsioon maailmas ainulaadne. Sõjaeelse mõtte kohaselt olnuks tuletorn koguni 130 meetri kõrgune.

Park pidi koosnema seitsmest eestlaste jaoks pühast elemendist: rahvakogunemiste lagendik, urila, tulila, rahvakangelaste puhkepaik, kuninglikud tammed, vaikne veekogu ja mets. Sõjamäe hiiest pidi saama iseseisvuse haaravaim monument Eestis, mis sooviti valmis saada Eesti Vabariigi 25. aastapäevaks ja Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks.

Tänaseks on pargis olemas mälestusmärgid, mis kajastavad tähtsaid etappe riigi ajaloos: Jüriöö ülestõusu tähistavad maasse löödud mõõk ja mälestuskivi, on monument Vabadussõja võitlejatele ja mälestusmärk, mis pühendatud kõikidele eestlastele Teises maailmasõjas. MTÜ Jüriöö Park on tellinud projekti, mis näeb ette ala lõpliku väljaarendamise koos vastavate kasutusvõimalustega.

Paraadid ei häiri igapäevaelu

Praegu kogunetakse Jüriöö parki, et tähistada Tartu rahu aastapäeva, vabariigi aastapäeva, jüripäeva ja võidupüha, samuti annavad selles paigas vande noorsõdurid. Järgitakse eelmise vabariigi ajal alustatud tammede istutamise tava. Kavas on hakata siin tähistama ka taasiseseisvumispäeva ja taaselustada sõjaväeparaadide pidamine. Eestvedajate sõnul on nimetatud park ainus avalik koht Tallinna linnas, kus saab paraade ette valmistada ja läbi viia ilma linna igapäevaelu häirimata.

Hiljuti toimus pargi väljaarendamise teemal nõupidamine, millest võtsid osa ka maavanemad. Kokkutulnuile tutvustati projekti ja kohapeal vaadati hetkeseis üle. „Kolmveerand kavandatust on juba tehtud," rääkis Rapla maavanem Tõnis Blank. Peaaegu valmis on sambad, veel on puudu neid ühendav pealmine osa. Olemas on ka tuletorni alus. Maakonnad ei ole järjestatud tähestiku järgi, vaid kohad on jagatud geograafilisel põhimõttel idast läände.

MTÜ Jüriöö Park juhatuse liige Jüri Uppin ootab maakondade ideid, kuidas nad soovivad oma linnust eksponeerida. Raplamaad hakkab ilmselt esindama Varbola linnus.

„Projekti maksumus on üle kümne miljoni krooni. Töid rahastab Tallinn ja maakondadest toetust ei küsita," lisas Blank.

Eestvedaja Jüri Uppin, pargi kõrval paikneva Susi hotelli omanik, rääkis: „Sattusin pargi kõrvale tööle. Kui sain selle koha tähendusest teada, hakkasin rohkem asja uurima."

Seejärel oli loomulik, et hakati kunagisi tavasid taaselustama. Enesestmõistetavalt märkis ta, et palju töid on tehtud ta oma raha eest, senitehtu kinkis ta Tallinna linnale, kes nüüd projekti edasi rahastab.

Allikas: ajaleht Nädaline