Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et käesoleva aasta kasvuprognoosi langus 1,3 protsendile on hoiatav sõnum, millest valitsuse osapooled peavad koos adekvaatseid järeldusi tegema.

„Kui eelmise aasta oktoobris tänavust riigieelarvet tutvustades nimetas rahandusminister Sven Sester 2,6-protsendilist majanduskasvu prognoosi konservatiivseks, siis nüüd oleme fakti ees, et see osutub lausa poole madalamaks. Toona püüdis minister kõigiti naeruvääristada Vabaerakonna väidet, et prognoosid on liiga optimistlikud, aga kahjuks oli meil õigus,“ ütles Herkel. „See pole siiski mitte ainult meie seisukoht, näiteks on ka Eesti eelarvenõukogu esimees professor Raul Eamets juhtinud korduvalt tähelepanu, et majandusprognoos on täis soovmõtlemist.

Aprillis rahandusministrile esitatud arupärimises nentisid Vabaerakonna saadikud, et Eesti majanduskeskkond on ebakindel, pole oskustööjõudu, välisnõudlust ja ettevõtted pole rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ja mitmetele ettepanekutele maksupoliitika vallas pole valitsus olulisi algatusi majanduse elavdamiseks ja struktuurireformide tegemiseks ette võtnud. Sisukaid samme paindlikumate töösuhete ja vähesema bürokraatia suunas pole samuti astutud. Selle asemel jätkatakse soovmõtlemist ja selle peegeldamist riigi rahanduse planeerimisel.

Vabaerakonna esimees leiab, et üks peamisi põhjuseid, miks valitsus ei suuda olukordi adekvaatselt hinnata ja konkreetsete algatustega välja tulla, peitub koalitsiooni-sisestes erimeelsustes. „Sellises õhkkonnas, kus ministrid sõnelevad Haigekassa olukorra teemal selmet seda lahendada ning pensioniea tõstmise osas teeb üks erakond ootamatut soolot ja teised hüüavad „ei-ei-ei“ pole võimalik sisukalt koos töötada ja ammugi mitte makroökonoomilisi probleeme lahendada,“ leidis Herkel.

Allikas: Riigikogu.ee