Alates 1. septembrist kehtib Tallinnas uus heakorraeeskiri, milles on täpsustatud heakorra mõisteid ja määratletud heakorra-alased kohustused.

Abilinnapea Olga Sõtniku sõnul on uues heakorraeeskirjas mõisteid, mis vanas eeskirjas puudusid. “Näiteks avalik koht, romusõiduk, illegaalne grafiti, puhastusala, eraldiseisev trammitee jms, mis aitavad täpsemalt heakorra-alaseid kohustusi määratleda ja nendest kinnipidamist kontrollida,” selgitas Sõtnik.

Eeskiri määrab heakorra-alase töö korralduse.

Keskkonnaamet korraldab ja koordineerib linna haljastus- ja heakorratöid, kalmistute hooldust, menetleb raie- ja hoolduslõikuslubasid linna haljastuse säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt.

Kommunaalamet korraldab heakorratöid kõigil linna omandis olevatel teedel, sealhulgas parklates, eraldiseisvatel jalgrattateedel, teemaal asuvatel haljasaladel ning ühissõidukite peatustes ja ootekodades koos tänavainventari paigalduse ja hooldusega.

Linnaosade valitsused korraldavad tänavanimega siltide või viitade paigaldamist, tagavad üldkasutatavas rannas heakorra ja vajaliku rannainventari olemasolu suveperioodil ning paigaldavad vajalikul hulgal prügikaste.

Linnaosade kohustuseks on ka linna reservmaa ja sellega külgneva üldkasutatava maaüksuse korrashoid.

Eraldi on välja toodud ehitus- ja remonditöö tegija kohustused heakorra tagamisel. Näiteks peab ehitaja vältima objektilt pori, prahi ning tolmu kandumist sõidu-ja kõnniteele ning naaberkinnistule. Selleks tuleb tellingud katta, rajada objektile kõva kattega sõidupind ja kindlustada territooriumilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus.

Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Tallinna jäätmehoolduseeskirja, kaevetööde eeskirja, avaliku korra eeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja, haljastute klassifikatsiooni ja hoolduse nõuetega ning paljude teiste õigusaktidega.

Allikas: Tallinna Linnavalitsuse 01.09.2006 pressiteade.