"See positiivne leid tähendab, et seakatk on nüüd ka Saaremaa metsa levinud. See omakorda toob kaasa järelevalvesüsteemi muutumise, kuna edaspidi uuritakse kõiki kütitud metssigu ning tehakse pidevat seiret taudistunud ala kodusigade hulgas," ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Siiani võeti Saaremaal proove kahelt protsendilt kütitud metssigadelt. Seni pole metssigadelt saartel sigade Aafrika katku tuvastatud.

Metsseakorjuse leidsid jahimehed kolmapäeval Sakla külas asuvast seakatkuga nakatunud seafarmist mõne kilomeetri kauguselt.

Sigade Aafrika katku nakatunud metssiga tähendab Kalda sõnul seda, et ka Saaremaal hakkavad kehtima piirangud vastavalt kehtestatavatele tsoonidele.

"Saaremaal tuleb nüüd veelgi hoolikamalt järgida bioohutusmeetmeid metsas, eriti jahimeestel, et vältida viiruse levikut nii metsas kui metsast välja," ütles Kalda. Nakkusohtlikuks loetakse nii surnult leitud kui kütitud potentsiaalselt viirust kandvaid metssigu, nende sisikondi, nahka ja nende eritistega kokkupuutunud materjali.

Sel aastal on Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud 1044 metsseal, neist 440 on kütitud ja 604 on leitud lõpnuna (23. augusti seisuga).

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et kõikidest surnult leitud metssigadest tuleb teavitada kohalikku veterinaarkeskust, kõik riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud seakatu välistamiseks, positiivse uurimistulemuse korral tuleb metssearümp kohapeal matta või toimetada selleks ettenähtud konteinerisse ning kõik sellega kokkupuutunud pinnad ja materjalid puhastada ning desinfitseerida.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti pressiteade