"Põllumehed peavad hakkama saama piima eest turult paremat hinda ja ainus võimalus selleks on hakata ühistulises vormis piima ka töötlema ning seeläbi suuremat osa väärtusahelast kontrollima," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Ministri sõnul annavad makstavad erakorralised toetused raskustes piimasektorile küll aega uue turuolukorraga kohanemiseks, kuid pikaajaline lahendus on aktiivsem müügitegevus ja väärtusahelas edasijõudmine.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme "Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektidele" raames on ühistuliste suurprojektide tarvis ette nähtud kokku 18 miljonit eurot, millest 15 miljonit on eraldatud põllumajandustootjate enamusosalusega ühistulise piimatööstuse rajamiseks. Rajatava piimatöötlemise tehase vastuvõtuvõimsus peab olema vähemalt 25% Eesti piimatoodangust. Toetuse taotleja osanikeks või liikmeteks olevate piimatootjate tootmismaht peab moodustama vähemalt 25% kogu Eesti piimatoodangust.

Urmas Kruuse sõnul saab ühistulise piimatööstuse tarvis toetust taotleda vaid uue tööstuse ehitamiseks, olemasolevate tööstuste soetamiseks seda kasutada ei saa. "Soodustame sellega piimatöötlemise viimase tehnoloogia kasutamist, et muutuksime oma toodetega konkurentsivõimelisemaks ka välisturgudel. Eksport on aga võtmeküsimus piimasektori tänase olukorra lahendamisel, sest Eesti toodab toorpiima kaks korda enam kui ise tarbib," ütles minister.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme "Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektidele" taotlusvoor avatakse plaanide kohaselt 2017. aasta alguses.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale - teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade